Omavahendid

Omavahendid

Omavahendeid käsitatakse ELi tuluna. Nad peavad täielikult katma ELi kulud. Kuna mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määrusega määratakse üldjoontes kindlaks paketi kulude pool, siis on omavahendid ja mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus omavahel tihedalt seotud. Võib öelda, et nad on justkui ühe mündi kaks külge. Varem on uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva kokkuleppega alati kaasnenud ka omavahendeid käsitlev kokkulepe.

ELi omavahendeid käsitlevate eeskirjadega kehtestatakse:

1. ülemmäär;
2. omavahendite liigid;
3. korrigeerimisedselliste olukordadega tegelemiseks, mille puhul liikmesriigi eelarvekoormus on tema suhtelise jõukusega võrreldes ülemäärane.

1. Mis on omavahendite ülemmäär?

Omavahendite ülemmäär on omavahendite maksimumsumma, mida EL võib aasta jooksul koguda. Kuna ülemmäär on väljendatud protsendina ELi kogurahvatulust, siis sõltub see majanduskasvu määrast.

2. Millised on omavahendite liigid?

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puhul on kolme liiki omavahendeid:

Traditsioonilised omavahendid.

Peamiselt tollimaksud ja suhkrumaksud.

Käibemaksul põhinevad omavahendid.

Reeglina kohaldatakse ühtset määra, milleks on 0,30 % kõigi liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasidelt.

Sel eesmärgil arvesse võetav käibemaksu arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50 % kogurahvatulust. Selle eeskirja eesmärk on vältida olukorda, mille puhul vähem jõukad liikmesriigid peaksid maksma ebaproportsionaalselt suure summa (madala sissetulekuga riikides moodustab käibemaks üldiselt protsentuaalselt suurema osa kogurahvatulust).

Kogurahvatulul põhinev omavahend.

Iga ELi liikmesriigi kogurahvatulu suhtes kohaldatakse standardset protsentuaalset maksumäära.

Seda kasutatakse ELi eelarve selle osa rahastamiseks, mis ei ole teiste omavahenditega kaetud, eesmärgiga viia ELi tulud kuludega tasakaalu.

Muud tuluallikad on:

• ELi töötajate palkadelt kogutavad maksud
• ELi mittekuuluvate riikide poolt teatavate programmide puhul tehtavad sissemaksed
• ettevõtjatele konkurentsiõiguse rikkumise eest määratud trahvid jne.

3. Millised on olemasolevad korrigeerimised tulude poolel?

Korrigeerimised on mehhanismid, mille abil kompenseeritakse või korrigeeritakse mõnede liikmesriikide eelarvelist tasakaalustamatust.

Peamised korrigeerimised on järgmised:

• Ühendkuningriigi tagasimakse, mis oli 2011. aastal ligikaudu 3,6 miljardit eurot, ning Ühendkuningriigi tagasimakse rahastamisega seonduvad tagasimaksed.
• Kindlasummalised maksed Madalmaadele ja Rootsile – ajavahemikul 2007–2013 vähendatakse nende kogurahvatulul põhinevaid aastaseid makseid (2004. aasta hindades) järgmiselt:
  - Madalmaad – 605 miljonit eurot
  - Rootsi – 150 miljonit eurot.
• Vähendatud käibemaksu sissenõudmismäärade kohaldamine 4 liikmesriigi suhtes ajavahemikul 2007–2013:
  - Austria: 0,225%
  - Saksamaa: 0,15%
  - Madalmaad: 0,1%
  - Rootsi: 0,1%.

Kõik korrigeerimised, olgu need siis tulude või kulude poolel, tuginevad kahele Euroopa Ülemkogu 1984. aasta Fontainebleau’ kohtumisel kokku lepitud põhimõttele:

1. Kulupoliitika on lõppkokkuvõttes peamine vahend eelarvelisest tasakaalustamatusest tulenevate probleemide lahendamiseks.
2. Igal liikmesriigil, kelle eelarvekoormus on tema suhtelise jõukusega võrreldes ülemäärane, on õigus selle korrigeerimisele selleks sobival ajal.

Täiendav teave
Milliseid ettepanekuid tegi komisjon omavahendite süsteemi muutmiseks?