10 asja, mida peaksite teadma, et jälgida mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi
Mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel on kaalul rohkem kui raha.
Mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste eesmärk on määratleda üldjoontes järgmise eelarvetsükli jaoks:
• kulude piirmäärad, millega määratakse kindlaks, kui palju raha EL võib kulutada;
• kuluprogrammid, millega määratakse kindlaks, millele tuleks raha kulutada;
• eeskirjad, millega määratakse kindlaks, kuidas tuleks kulusid rahastada.
Seega määratakse läbirääkimistel vähemalt viieks aastaks suures osas kindlaks ELi poliitikameetmete olemus, Euroopa Liidu roll ja liidu rahandusalane tegevusruum.
Läbirääkimistel on 3 osalejat.
Mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel osalevad Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament. Iga institutsioon annab omal moel panuse uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisse..
Euroopa Komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute paketi, mis on läbirääkimiste alus. Asjaomasest õigusaktist olenevalt võtab nõukogu mitmeaastase finantsraamistiku paketi vastu kas:
• koos Euroopa Parlamendiga või
• pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku või arvamuse saamist.
Euroopa Ülemkogu annab võtmetähtsusega poliitilistes küsimustes saavutatavate poliitiliste kokkulepete kaudu nõukogule suuniseid.
Nõukogus 27 liikmesriiki analüüsivad mitmeaastase finantsraamistiku paketti, peavad selle üle läbirääkimisi ja lepivad kokku seda käsitlevas ühises seisukohas.
Läbirääkimised toimuvad 4 erineval tasandil:
• tehnilised eksperdid (töörühmad);
• suursaadikud (alaliste esindajate komitee);
• ministrid (nõukogu);
• riigipead ja valitsusjuhid (Euroopa Ülemkogu).
Täiendav teave
Praktiline töö nõukogus
Nõukogus kulgevad läbirääkimised kahel paralleelsel rajal.
Poliitiline rada: 27 liikmesriiki töötavad mitmeaastase finantsraamistiku paketi võtmetähtsusega poliitiliste elementide kallal. Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel toimub regulaarne dialoog. Kui Euroopa Ülemkogu jõuab poliitilistes küsimustes kokkuleppele, võetakse kokkuleppe sisu seadusandlikus töös arvesse.
Seadusandlik rada:
• Paralleelselt poliitilisel rajal toimuvaga arutavad 27 liikmesriiki vastavates ettevalmistavates organites ja nõukogu koosseisudes valdkondlike ettepanekute tehnilisi elemente. Eesmärk on viia liikmesriikide seisukohad omavahel võimalikult suurde vastavusse. Sealjuures tagatakse, et kõnealune töö ei mõjuta poliitilisel rajal toimuvate läbirääkimiste tulemust.
• Kui Euroopa Ülemkogu jõuab poliitilistes küsimustes kokkuleppele, hõlmab seadusandlik töö kõiki mitmeaastase finantsraamistiku paketi aspekte.
Täiendav teave
2 läbirääkimisrada
Rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik töötab mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste hõlbustamiseks välja nn läbirääkimispaketi.
Eesistujariik koostab läbirääkimiste paremaks koordineerimiseks dokumendi, milles tuuakse välja mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste paketiga seonduvad peamised teemad ja valikuvõimalused. Kõnealust dokumenti ajakohastatakse läbirääkimiste edenedes ning see on aluseks Euroopa Ülemkogu ühehäälsele kokkuleppele.
Eesmärk on jõuda Euroopa Ülemkogus kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku paketi võtmetähtsusega poliitilistes elementides 2013. aasta algupoolel. See võimaldaks seadusandliku töö õigeks ajaks lõpule viia, nii et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, omavahendeid käsitlevaid uusi eeskirju ja uusi kuluprogramme saaks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2014.
Täiendav teave
Läbirääkimispakett
Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus ei kujuta endast ELi aastaeelarvet.
Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatakse iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida ELil on lubatud erinevate poliitikavaldkondade (rubriikide) puhul kulutada minimaalselt viie aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Samuti sätestatakse selles kogukulude üldine ülemmäär.
ELi eelarves lepitakse kokku iga-aastase eelarvemenetluse käigus, järgides mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatud kulude piirmäärasid. Kuna mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad ei kujuta endast kulude mahulisi eesmärke, siis on ELi aastaeelarve tavaliselt väiksem kui mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatud kulude ülemmäärad. Ainus erand on ühtekuuluvuspoliitika, mille puhul käsitatakse mitmeaastase finantsraamistiku asjaomast ülemmäära kulude mahulise eesmärgina.
Täiendav teave
Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus
ELi omavahendeid käsitatakse ELi tuluna.
Kuna ELi kulud peavad olema täielikult tuludega kaetud, siis on omavahendid mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määrusega tihedalt seotud.
Praegu on olemas kolme liiki omavahendeid:
• traditsioonilised omavahendid – peamiselt tollimaksud ja suhkrumaksud;
• käibemaksust laekuvad omavahendid;
• kogurahvatulul põhinevad omavahendid.
Täiendav teave
Omavahendid
Valdkondlikud ettepanekud kujutavad endast kuluprogramme.
Euroopa Komisjon on 2011. aasta keskpaigast alates esitanud umbes 70 valdkondlikku ettepanekut, milles käsitletakse tegevust muu hulgas sellistes valdkondades nagu põllumajandus, ühtekuuluvus, teadusuuringud, koolitus ja areng. Ettepanekutega määratletakse eeskirjad (näiteks abikõlblikkuse tingimused ja rahaliste vahendite jaotuse kriteeriumid) ning luuakse vahendid eri poliitikavaldkondades.
Nende selge finantsmõjuga ettepanekute võtmetähtsusega poliitilisi elemente käsitletakse läbirääkimiste poliitilise raja piires. Ettepanekute tehnilisi aspekte arutatakse aga seadusandliku raja piires. Seadusandlik töö on võimalik lõpule viia üksnes pärast poliitilistes küsimustes kokkuleppele jõudmist ehk tõenäoliselt 2013. aasta algupoolel.
Täiendav teave
Valdkondlikud aktid
Mitmeaastase finantsraamistiku paketti kuuluvate mitmesuguste seadusandlike aktide vastuvõtmist reguleerivad erinevad eeskirjad.
• Mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse võtab vastu nõukogu ühehäälsuse alusel pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist (Euroopa Parlament võib nõukogu seisukoha heaks kiita või tagasi lükata, kuid ei või muudatusettepanekuid vastu võtta).
• Omavahendeid käsitlevad viis seadusandlikku akti võtab samuti vastu nõukogu, kusjuures alusakt võetakse vastu ühehäälsuse ning rakendusaktid kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku ühe rakendusakti puhul ning esitama oma arvamuse kõikide muude aktide puhul.
• Valdkondlike õigusaktide puhul kasutatakse üldreeglina seadusandlikku tavamenetlust (kaasotsustamist). See tähendab, et nõukogu ja Euroopa Parlament teevad otsuse koos, ning et nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.
Uut mitmeaastast finantsraamistikku, sealhulgas omavahendeid käsitlevaid uusi eeskirju ja uusi valdkondlikke programme hakataks kohaldama alates 1. jaanuarist 2014.
Täiendav teave
Vastuvõtmise eeskirjad