2013. aasta dokumendid
Mai 2013
Komisjon esitab riigipõhised soovitused
Riigipõhised soovitused sisaldavad suuniseid riikide poliitika rakendamiseks aastatel 2013–2014 viisil, mis aitaks ELil saavutada jätkusuutlikku majanduskasvu, luua töökohti ja tagada inimväärse elatustaseme kõikidele kodanikele.
Nõukogu arutab soovitusi Euroopa poolaasta raames, muudab neid vajaduse korral ja võtab need vastu juulis.
Soovitustes võetakse arvesse iga riigi konkreetset olukorda ja nende koostamisel hinnatakse põhjalikult:
- eelmise aasta soovituste rakendamist;
- liikmesriikide majanduse, tööhõive ja eelarvega seotud olukorda;
- aprillis esitatud liikmesriikide poliitikakavasid.
Lisaks esitas komisjon eraldi soovituse kogu euroala kohta.
Makromajanduslikke kohandamisprogramme rakendavatele liikmesriikidele (hetkel Küpros, Iirimaa, Kreeka ja Portugal) Euroopa poolaasta raames soovitusi ei esitata, sest kõnealuste programmide rakendamist jälgitakse eraldi protsessi raames.
The Council adopted conclusions on the in-depth reviews of 2013
2013. aasta aprill
Liikmesriikide riiklikud reformikavad ning stabiilsus- või lähenemisprogrammid
Liikmesriigid on esitanud oma iga-aastased riiklikud programmid:
- riiklikud reformikavad (struktuurireformide kavad, mis keskenduvad majanduskasvu ja tööhõive edendamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”)
- stabiilsusprogrammid (euroala riikide puhul) või lähenemisprogrammid (euroalasse mittekuuluvate riikide puhul), milles esitatakse nende eelarvepoliitika keskpikas perspektiivis.
CHorvaatia osaleb 2013. aasta Euroopa poolaasta protsessis mitteametlikult.
Makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitlevad põhjalikud analüüsid
Euroopa Komisjon avaldas makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitlevad põhjalikud analüüsid 13 liikmesriigi kohta: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Madalamaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik.
Nimetatud 13 riiki valiti välja 2012. aasta novembris avaldatud komisjoni häiremehhanismi aruandes. Aruandes tehti ettepanek viia nimetatud 13 riigis läbi põhjalikud makromajandusliku tasakaalustamatuse akumuleerumisega seotud arengute analüüsid. Häiremehhanism on Euroopa poolaasta raames rakendatava makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse üks osa.
Riigid, kus rakendatakse makromajanduslikke kohandamisprogramme – Iirimaa, Kreeka, Küpros, Portugal ja Rumeenia – kõnealuses menetluses ei osale.
Peamised tulemused riikide kaupa
Komisjon tegi kindlaks, et tasakaalustamatus on kõigis kolmeteistkümnes riigis, ning jõudis järeldusele, et Hispaanias ja Sloveenias on tekkinud ülemäärane tasakaalustamatus.
Selline olukord võib tingida makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse korrigeeriva osa rakendamise: antakse välja soovitused konkreetsete meetmete võtmiseks tasakaalustamatuse korrigeerimise eesmärgil. Kõnealuse menetluse korrigeeriva osa rakendamine võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua sanktsioonid.
Peamised riigiülesed järeldused
2013. aasta analüüside tulemused näitasid, et makromajanduslik kohandamine Euroopas toimub, kuigi selle laad ja kiirus on eri liikmesriikides erinev.
Analüüside tulemustes osutatakse jooksevkonto puudujäägi vähenemisele, tööjõu ühikukulu ühtlustamisele, ülemääraste eluasemehindade korrektsioonile ja erasektori võlakoormuse vähenemisele. Kuid võttes arvesse erinevaid probleeme ja tasakaalustamatust, peaks majanduskasv eri liikmesriikides olema järgmistel aastatel jätkuvalt erinev.
Nõrk majandusaktiivsus ja ebakindlad majandusväljavaated võivad siiski olla mõnel juhul suurendanud makromajandusliku tasakaalustamatusega seotud riske ja riikidevahelist mõjude ülekandumist. Seetõttu tuleb paljudes riikides tasakaalustamatust tähelepanelikult jälgida ja seda vähendada struktuurireformide läbiviimise teel.
Kontekst
Põhjalike analüüside eesmärk on teha kindlaks, kas esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus ja kui esineb, siis milline on sellise tasakaalustamatuse laad ja ulatus erinevates riikides. Seejärel kutsutakse kõiki riike üles võtma nende analüüside tulemusi arvesse oma poliitikakavade (riiklikud reformikavad ja stabiilsus- või lähenemisprogrammid) koostamisel.
Kõnealuseid kavasid hindab komisjon Euroopa poolaasta raames. Pärast hindamist koostab komisjon riigipõhised soovitused, mille peab vastu võtma nõukogu.
Makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitlevate põhjalike analüüside tulemused (pdf)
Põhjalikud analüüsid riikide kaupa
2013. aasta märts
Üldasjade nõukogu võttis vastu kokkuvõtva aruande ELi 2013. aasta majanduspoliitika prioriteetide teemal nõukogu erinevates koosseisudes peetud arutelude kohta. Kõnealuse aruande põhjal võttis Euroopa Ülemkogu märtsis vastu liikmesriikidele suunatud strateegilised suunised, mida liikmesriikidel palutakse arvesse võtta oma riikliku eelarvepoliitika ja struktuurireformide kavandamisel.
Euroopa Ülemkogu
Märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldused sisaldavad muude teemade hulgas strateegilisi juhiseid liikmesriikide 2013. aasta eelarvepoliitika ja struktuurireformide kohta.
2013. aasta veebruar
Iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande avaldamise järel vastuvõetavad ELi Nõukogu järeldused
Nõukogu vaatas iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande läbi ning võttis vastu oma järeldused. Järeldustes kinnitatakse analüüsis esitatud poliitilised prioriteedid ja tuuakse esile kõige olulisemad valdkonnad, kus meetmeid tuleb võtta.
Nõukogu leppis kokku, et 2013. aastal jäävad kehtima 2012. aasta analüüsis kindlaks määratud prioriteedid:
- diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimise poole püüdlemine,
- majandusele tavapärase laenuandmise taastamine,
- majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks,
- toimetulek töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega,
- avaliku halduse ajakohastamine.
Samuti oli nõukogu seisukohal, et praeguses etapis on eriti oluline suurendada usaldusväärsust, taastada majanduskasv ja võla jätkusuutlikkus ning parandada konkurentsivõimet, luues samas tingimused jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks pikas perspektiivis.
Häiremehhanismi aruandega seoses tunnistas nõukogu, et paljud ELi majandused seisavad jätkuvalt silmitsi väljakutsetega enne majanduskriisi tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise valdkonnas. Nõukogu tervitas struktuurireformide rakendamist liikmesriikides, mille tulemuseks on konkurentsivõime suurenemine ning tasakaalu taastamine nii ELis kui ka euroalal.
2012. aasta november
Euroopa Komisjoni iga-aastane majanduskasvu analüüs
2013. aasta majanduskasvu analüüsis soovitab Euroopa Komisjon ELil keskenduda järgmisele viiele prioriteedile:
- diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimise poole püüdlemine,
- majandusele tavapärase laenuandmise taastamine,
- majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks,
- toimetulek töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega,
- avaliku halduse ajakohastamine.
Iga-aastase majanduskasvu analüüsiga luuakse alus arutelule, mis käsitleb ELi tasandil kokku lepitavaid üldisi prioriteete, ning sellest tulenevalt riikide majandus- ja eelarvealastele otsustele, millega seotud kavatsusi liikmesriigid kajastavad aprillis esitatavates stabiilsus- või lähenemisprogrammides (stabiilsuse ja kasvu pakti raames) ning riiklikes reformikavades (strateegia „Euroopa 2020” raames).