Turvalisus
Kaitsev Euroopa
Europoli peakorter Madalmaades
Europoli loomine 1995. aastal oli oluline etapp Euroopa politseikoostöös. Seda koostööd süvendas Euroopa Politseikolledži loomine nõukogu 2005. aasta otsusega. Pärast 2004. aastal Madridis toimunud terrorirünnakut loodi ka ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori ametikoht. Stockholmi programmi eesmärk on kaitsta kodanikke Euroopa vahendite väljaarendamise teel:
■ Sisejulgeoleku strateegia
Sisejulgeoleku strateegia väljatöötamine, järelevalve ja rakendamine on Lissaboni lepingu alusel asutatud sisejulgeoleku komitee üks peamistest ülesannetest. See strateegia hõlmab ka piirihalduse julgeolekuaspekte ja asjaomast õigusalast koostööd.
Liidu julgeolek eeldab kooskõlastatud seisukohti. Seega peavad julgeolekuspetsialistid jagama ühist tegevuskultuuri, vahetama teavet võimalikult tõhusalt ning kasutama heatasemelist tehnoloogilist infrastruktuuri.
Sisejulgeoleku strateegia elluviimine saab üheks peamiseks ülesandeks.
Terrorismivastane võitlus keskendub nüüdsest radikaliseerumise vältimisele ja rahastamisallikatele, tagades samas, et kasutatavad tehnikad oleksid täielikus kooskõlas inimõigustega.
Jätkuvalt tehakse jõupingutusi, et parandada liidu suutlikkust olla valmis ja reageerida liidu sees ja sellest väljaspool toimuvatele katastroofidele.
■ Meetmete tõhustamine
Stockholmi programmiga nähakse ette Euroopa asutuse loomine, mille ülesandeks on tehniliselt välja arendada ja hallata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme. Paralleelselt Euroopa karistusregistrite infosüsteemi rakendamisega on ette nähtud luua register liikmesriikides süüdismõistetud kolmandate riikide kodanike kohta.
■ Tõhus poliitika
Õiguskaitsealal peab Europol saama liikmesriikide vahelise teabevahetuse keskuseks ning täitma teenuseosutaja ülesandeid, eelkõige ühiste uurimisrühmade moodustamisel. Samuti hakkab Europol tegema tihedamat koostööd ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna politseimissioonidega.
Ennetustegevuse valdkonnas kavandatakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku alusel kuritegevuse seirekeskuse loomist. See seirekeskus parandaks kuritegevuse paremat statistilist kajastamist ning võimaldaks vahetada häid tavasid.
■ Kaitse raske ja organiseeritud kuritegevuse eest
Inimkaubanduse vastaseks võitluseks töötatakse välja ohvreid rohkem kaitsev uus õigusakt ning võib-olla luuakse Euroopa koordinaatori ametikoht. Stockholmi programmiga nähakse ette uue õigusakti vastuvõtmine laste seksuaalse väärkohtlemise, seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastase võitluse kohta. Samuti täpsustab liit eeskirju kohtualluvuse ja liidusisese küberruumi suhtes kohaldatava õigusliku raamistiku suhtes, sealhulgas tõendite saamist käsitlevaid eeskirju, et edendada piiriüleseid uurimisi.
Majanduskuritegude ja korruptsiooni vastaseks võitluseks arendatakse rahapesu andmebüroode vahelist teabevahetust. Rahapesu andmebüroode analüüside tulemused võiks Euroopa teabehaldamise süsteemi raames koondada kahtlaste tehingute andmebaasi.
Uimastitevastases võitluses toetub nõudluse ja pakkumise üheaegse vähendamise strateegia Lissaboni lepinguga lubatud koostöö tõhustamisele, kodanikuühiskonna kaasamisele ja teadusuuringute süvendamisele.
■ Terrorism
Terrorismivastane võitlus keskendub nüüdsest radikaliseerumise vältimisele ja rahastamisallikatele, tagades samas, et kasutatavad tehnikad oleksid täielikus kooskõlas inimõigustega. (vt Euroopa Liidu terrorismivastane strateegia)
■ Terviklik ja tõhus katastroofide ohjamine liidus
Jätkuvalt tehakse jõupingutusi, et parandada liidu suutlikkust olla valmis ja reageerida liidus sees ja sellest väljaspool toimuvatele katastroofidele.
Viimase kümne aasta jooksul on loodusõnnetused ja inimeste põhjustatud katastroofid, näiteks terroriaktid, aina rohkem mõjutanud kodanike turvalisust ja julgeolekut nii liidu sees kui ka sellest väljapool. Neid ohtusid arvestades on liit tugevdanud oma ennetustegevust, reageerimist ja kriisiohjet kodanikukaitse valdkonnas, kasutades kõiki oma vahendeid, sealhulgas sõjalisi vahendeid, ning tehes tihedat koostööd humanitaarabiga kolmandates riikides sekkumise korral. Liikmesriikide vastutus oma kodanike ning kindlalt Lissaboni lepingus sisalduva solidaarsuspõhimõtte kaitsmisel on liidu mis tahes kriisiohje meetmete aluseks ning jätkuvalt tehakse jõupingutusi, et parandada liidu suutlikkust olla valmis ja reageerida liidu sees ja sellest väljaspool toimuvatele katastroofidele kodanikukaitse, humanitaarabi ja tsiviil-sõjalise koostöö valdkonnas.