Schengen
Isikute vaba liikumine Schengeni ala piires on üks ELi integratsiooniprotsessi olulisemaid ja käegakatsutavamaid tulemusi. See vabadus on tagatud ja püsib tänu kahele peamisele nurgakivile: solidaarsus (eelkõige Schengeni välispiiril paiknevatel riikidel lasuva koorma jagamine) ja vastastikune usaldus (et üks liikmesriik peaks teises teostatavaid kontrolle usaldusväärseks).
Schengeni lepingule kirjutati alla 1985. aastal. Praegu kuulub Schengeni riikide perre 28 riiki ja juba on ka mõned täiendavad riigid valmis täielikuks ühinemiseks. Schengeni küsimuste lahendamiseks on nõukogus spetsiaalne töörühm, mis tuleb kokku neljas erinevas koosseisus: Schengeni hindamine, Schengeni acquis’, SIS/SIRENE ja SISiga seotud tehnilised küsimused
(SIS-TECH).
■ SCHENGENI HINDAMINE
Tagamaks, et riigid, kes soovivad vaba liikumise Schengeni alaga liituda, kohaldavad nõuetekohaselt nn Schengeni acquis’d, ja selleks, et tagada Schengeni acquis’ nõuetekohane kohaldamine juba Schengeni alasse kuuluvates riikides, loodi 1998. aastal alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee, mis integreeriti 1999. aastal Amsterdami lepinguga ELi raamistikku. Sellest ajast alates teeb hindamiskomitee, mis koosneb Schengeni riikide ekspertidest, keda saadab üks komisjoni ja üks nõukogu peasekretariaadi esindaja, korrapäraseid hindamiskülastusi, et kontrollida Schengeni acquis’ nõuetekohast kohaldamist järgmistes valdkondades:
- piirikontroll (õhu-, mere- ja maismaapiir);
- piiriülene politseikoostöö;
- andmekaitse;
- SISi-SIRENE toimimine;
- viisade väljastamine (konsulaadid).
Lisaks raskuste ja puudujääkide kindlakstegemisele teevad eksperdirühmad soovitusi ja ettepanekuid parandusteks, et Schengeni acquis’ kohaldamist ja Schengeni riikide koostööd optimeerida, ning määravad võimaluse korral kindlaks Schengeni acquis’ rakendamise parimad tavad.
Kõik see kajastub hindamisaruannetes, mida arutatakse ja mis võetakse vastu Schengeni küsimuste töörühmas (Schengeni hindamine).
"Sisepiirideta Euroopa kaitse"
■ SIRENE
SIRENE on lühend ingliskeelsest nimetusest Supplementary Information Request at the National Entry (lisateabe taotlemine riiklikust asutusest) ja see tähistab kõikides Schengeni riikides asutatud SIRENE büroode peamist ülesannet, st hoiatusteadete kohta täiendava või lisateabe vahetamist riikide vahel.
SIRENE bürood on osalevate riikide riiklikud koordinatsioonibürood, mis annavad lisateavet hoiatusteadete kohta ja koordineerivad Schengeni infosüsteemi (SIS) hoiatusteadetega seonduvaid meetmeid. Nad tagavad ühtlasi asjakohaste meetmete võtmise tagaotsitava isiku vahistamisel, sissesõidukeelu saanud isiku taassisenemiskatsel Schengeni alasse, kadunud isiku ülesleidmisel, varastatud auto või isikut tõendava dokumendi arestimisel jne.
SIRENE bürood vahetavad samuti politsei- ja õigusalase koostöö tegemiseks olulisi andmeid, teostavad otsinguid andmebaasist, koordineerivad piiriüleseid operatsioone jne.
■ SCHENGENI INFOSÜSTEEM – SIS
SIS on ühine andmebaas, mis sisaldab teavet isikute ja esemete kohta. SISi kasutavad osalevate riikide politsei-, piirivalve- ja rändeasutused ning õiguskaitseasutused. Sellele on tagatud juurdepääs riigipiiridel, riigi territooriumil ja välismaal asuvates konsulaatides, järgides rangeid andmekaitseeeskirju.
1. jaanuaril 2013 sisaldas SIS üle 46 miljoni kande, mis puudutavad isikuid (umbes üks miljon) ning kaotatud või varastatud esemeid (umbes 45 miljonit), mis tuleb arestida või mida soovitakse kasutada kriminaalmenetluses tõenditena.
9. aprillil 2013 alustas tööd teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II), millel on täiustatud lisafunktsioonid.
Teave on organiseeritud hoiatusteadetena, st andmekogumitena, mis võimaldab asutustel vajaliku meetme võtmiseks kindlaks teha isikud või esemed. Seda süsteemi kasutavad politsei-, piirivalve- ja tolliametnikud ning viisa- ja õiguskaitseasutused kogu Schengeni alal.
SIS II süsteemi on võimalik sisestada Euroopa vahistamismääruse koopia ja selles on võimalik luua lingid hoiatusteadete vahele. Samuti on sinna võimalik salvestada teavet suurema hulga esemete kohta, sealhulgas vee- ja õhusõidukite, krediitkaartide ja tööstusseadmete kohta.
SIS II sisaldab ka fotosid ja sõrmejälgi. Esialgu kasutatakse neid üksnes isikusamasuse kinnitamiseks, ent neid võidakse edaspidi vastava tehnika olemasolu korral kasutada ka isiku otsimiseks sõrmejälgede põhjal.
SIS II [1] kasutatakse 24 ELi liikmesriigis ja neljas ELi mittekuuluvas riigis, kes on ühinenud Schengeni koostööga: Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis.
[1] Asjakohased SIS II käsitlevad õigusaktid: määrus (EL) nr 1986/2006, määrus (EL) No 1987/2006, otsus 2007/533/JSK, otsus 2013/115/EL, otsus 2013/157/EL ja otsus 2013/158/EL.