Sisseränne ja varjupaiga andmine

Euroopa vastutus, solidaarsus ja partnerlus rände- ja varjupaigaküsimustes


Varjupaigataotlejate keskus Maltal

 

Tampere programmi raames võttis nõukogu vastu mitu direktiivi, millega kehtestatakse ühised eeskirjad sisserände valdkonnas (nt 2003. aasta direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta). Varjupaigaküsimustes on vastuvõtutingimusi, varjupaiga andmise korda, kvalifitseerimist ja Dublini määrust käsitlevatel direktiividel sama üldeesmärk: ühtlustada varjupaigaküsimuste kohaldamisala ning panna aluse Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Stockholmi programmi eesmärgiks on ühtaegu sisserände tõhus reguleerimine ning ühtsem ja õiglasem Euroopa varjupaigaõigus.

 

 

■ Paindlik ja igakülgne rändepoliitika

Arvestades tulevikus liidu ees seisvaid märkimisväärseid demograafilisi probleeme, annab paindlik rändepoliitika olulise panuse liidu majandustulemustesse pikaajalises perspektiivis. Rände ja integratsiooni vaheline side jääb liidu põhiväärtuste suhtes väga oluliseks. ELi tegevus toetub põhimõtetele, mis on sätestatud rännet käsitlevas üldises lähenemisviisis ning Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis. Säilitama peab tasakaalu üldise lähenemisviisi kolme mõõtme vahel:

Stockholmi programmi eesmärgiks on ühtaegu sisserände tõhus reguleerimine ning ühtsem ja õiglasem Euroopa varjupaigaõigus.

Rände ja integratsiooni vaheline side jääb liidu põhiväärtuste suhtes väga oluliseks.

Rändepoliitikat peab arengupoliitikaga rohkem kooskõlastama.

    • edendada liikuvust ja seaduslikku rännet;
    • optimeerida rände ja arengu vaheline seos ning
    • võidelda ebaseadusliku rände vastu.

 

Rändepoliitikat peab arengupoliitikaga rohkem kooskõlastama. Eelkõige kavatsetakse sel eesmärgil Euroopa tasandil parandada võõrtöötajate rahaülekande süsteeme. Liit peaks julgustama paindliku vastuvõtukorra loomist, mis vastaks liikmesriikide vajadustele ning võimaldaks rändajatel täiel määral kasutada oma oskusi ja pädevust, et soodustada tööjõu nõudmise ja pakkumise paremat tasakaalu Euroopa tööturul. Liit peab tagama oma liikmesriikide territooriumitel seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise. Aktiivsema integratsioonipoliitika eesmärgiks peaks olema rändajatele liidu kodanikega võrdsete õiguste ja kohustuste andmine. Euroopa tasandil tehtav koostöö võib aidata liikmesriikide integratsioonipoliitikat tõhustada, luues stiimuleid ning toetades nende tegevust.

Põhiprioriteetideks peab jääma võitlus inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, integreeritud piirihaldus ning koostöö päritolu- ja transiidiriikidega, mida toetab politsei- ja õigusalane koostöö. Oluline on tagada järelevalve tagasipöördumise ja tööandjatele määratavate karistuste kohta vastuvõetud õigusaktide, samuti kehtivate tagasivõtulepingute rakendamise üle, et tagada nende tõhus kohaldamine. Kolmandatest riikidest liikmesriikidesse saabuvad saatjata alaealised moodustavad eriti kaitsetus olukorras oleva isikuterühma, mis vajab erilist tähelepanu ja sihipäraseid lahendusi.

.

■ Varjupaigaküsimused: kaitse ja solidaarsuse ühine ala

Euroopa ühine varjupaigasüsteem peab põhinema rangetel kaitsenõuetel ja hoidma ära kuritarvitusi. Eesmärk on luua Euroopa ühine varjupaigasüsteem 2012. aasta lõpuks.

Liit teeb koostööd kolmandate riikidega, kus asuvad suured pagulaste kogukonnad.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks täiendavalt arendama ühist haridusbaasi liikmesriikides varjupaigaküsimustega tegelevatele ametnikele, tuginedes seejuures eelkõige Euroopa varjupaigaalasele koolituskavale.

Edendada tuleks tõhusat solidaarsust nende liikmesriikidega, kes on erilise surve all. Seetõttu tuleks arendada mehhanisme vastutuse vabatahtlikuks ja koordineeritud jagamiseks liikmesriikide vahel.

Liit teeb koostööd kolmandate riikidega, kus asuvad suured pagulaste kogukonnad. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks seega olema täiel määral kaasatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõtmesse. Samuti on liidul suhetes kolmandate riikidega kohustus aktiivselt kaitsta seisukohta, et 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle protokolliga ühinemine ja nende rakendamine on oluline.