Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

Piirid ja viisad

frontex

Juurdepääs Euroopale globaliseerunud maailmas

Frontexi loomine 2004. aastal oli oluliseks edusammuks välispiiride jagatud haldamise väljaarendamisel. Sellega kaasnes viisaeeskirja jõustumine ja viisainfosüsteemi järk-järguline kasutuselevõtmine. Seda silmas pidades püüab Stockholmi programm omavahel kokku sobitada piiride kindlustamise ja rändevoogude liikumise hõlbustamise.


■ Integrated management of the external borders 

Liit peaks jätkuvalt lihtsustama seaduslikku juurdepääsu liikmesriikide territooriumile, võttes paralleelselt meetmeid ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks ning turvalisuse kõrge taseme säilitamiseks.

Stockholmi programm püüab omavahel kokku sobitada piiride kindlustamise ja rändevoogude liikumise hõlbustamise.

Selleks on väga oluline, et Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevus oleks kooskõlastatud, kui see puudutab rändajate vastuvõtmist liidu välispiiril, eelkõige selleks, et teha kindlaks segarändevoogusid. Stockholmi programm algatab seega arutelu, mis käsitleb Frontexi pikaajalist arengut ja võimalust luua Euroopa piirivalvesüsteem.

Piirikontrolli optimeerimiseks on käimas teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi kasutuselevõtmine ja viisainfosüsteemi käivitamine. Lisaks on alanud Euroopa piiride valvamise süsteemi (Eurosur) astmeline väljatöötamine ida- ja lõunapiiridel. Eurosuri eesmärk on luua süsteem, mis kasutab kaasaegset tehnoloogiat, edendades koostalitlusvõimet ja piirivalve ühtseid standardeid.


■ Viisapoliitika

EL ja liikmesriigid kasutavad neid arenguid ära piirkondliku konsulaarkoostöö tugevdamiseks, kasutades kõnealuse valdkonna programme, mis võiksid eelkõige hõlmata ühiste viisataotluskeskuste loomist.

Kõnealune poliitika on osa laiemast visioonist, millega võetakse arvesse asjakohaseid sise- ja välispoliitilisi probleeme. EL ja liikmesriigid võivad neid arenguid ära kasutada piirkondliku konsulaarkoostöö tugevdamiseks, kasutades kõnealuse valdkonna programme, mis võiksid eelkõige ette näha ühiste viisataotluskeskuste loomist.

EL vaatab korrapäraselt läbi loetelu kolmandatest riikidest, kelle kodanike suhtes kohaldatakse või ei kohaldata viisakohustust, tehes seda kooskõlas asjakohaste kriteeriumitega, mis seonduvad näiteks ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeolekuga, millega võetakse arvesse liidu sise- ja välispoliitilisi eesmärke. Lisaks tagab EL viisanõuete puhul vastastikkuse põhimõtte kohaldamise.