Välismõõde
Euroopa globaliseerunud maailmas – vabaduse, turvalisuse ja õiguse välismõõde
Turvalisuse ja õiguse valdkonnas kolmandate riikidega suhete kasvav tähtsus on viinud mitmete lepingute sõlmimiseni (nt ELi-USA 2009. aasta oktoobris sõlmitud leping vastastikuse õigusabi ja väljaandmise kohta, mitmed lepingud viisanõude lihtsustamise ja kaotamise kohta, lepingud viisanõude lihtsustamise ja tagasivõtu kohta). Tuginedes Lissaboni lepingu lihtsustatud institutsioonilisele raamistikule on Stockholmi programmi eesmärk arendada koostööd kolmandate riikidega:
■ Välismõõtme tugevdamine
Arvestades vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna liidu poliitika välismõõtme praegust tähtsust, on vaja suurendada kõnealuse valdkonna poliitika integreerimist liidu üldisesse poliitikasse ning eelkõige välispoliitikasse. Välissuhete prioriteedid peavad suunama liidu pädevate asutuste (Europol, Eurojust, Frontex, Euroopa Politsekolledž, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) töö prioriteetide kehtestamist.
Lissaboni lepingu vastuvõtmine annab liidule uusi võimalusi tõhustada välissuhete alast tegevust.
Lissaboni lepingu vastuvõtmine annab liidule uusi võimalusi tõhustada välissuhete alast tegevust. Euroopa välisteenistus võimaldab parandada sidusust traditsiooniliste välispoliitiliste vahendite ja olulist välismõõdet omavate sisepoliitiliste vahendite (näiteks vabaduse, turvalisuse ja õigusega seotud vahendite) vahel. Spetsiaalne pädevus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas annab lisandväärtuse strateegilise tähtsusega partnerriikides asuvatele liidu delegatsioonidele.
■ Inimõigused
Lissaboni lepinguga antakse liidule nii sise- kui välistegevuses uued vahendid
Tuleks edendada liidu väärtusi ning tagada rahvusvahelise õiguse range järgimine ja edasiarendamine.
põhiõiguste kaitseks. Tuleks edendada liidu väärtusi ning tagada rahvusvahelise õiguse range järgimine ja edasiarendamine. Arvesse tuleks võtta inimõiguste sise- ja välisaspektide omavahelist seotust, näiteks mittetagasisaatmise põhimõtte või surmanuhtluse kohaldamise osas nendes partnerriikides, kellega liit koostööd teeb.
■ Jätkuvalt kehtivad valdkondlikud prioriteedid koos uute vahenditega
Selles valdkonnas on endiselt aktuaalsed strateegia peamised valdkondlikud prioriteedid, nimelt võitlus terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja uimastite vastu, isikuandmete vahetamine turvalises keskkonnas ja rändevoogude juhtimine. Tuleb tõhustada võitlust inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.
■ Lepingud kolmandate riikidega
Lissaboni lepingus sätestatakse uued ja tõhusamad menetlused lepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega. Liidus tuleb luua ühtne õiguslik raamistik, millega reguleeritakse isikuandmete edastamist kolmandatesse riikidesse õiguskaitsega seonduvatel eesmärkidel. Välja võiks töötada raamlepingu näidise, mis koosneb ühiselt kohaldatavatest andmekaitse põhielementidest.
■ Geograafilised prioriteedid
Liit peab jätkama Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ning rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise edendamist.
Liidu välistegevus peaks keskenduma peamistele partneritele, kelleks on eelkõige: kandidaatriigid ja võimalikud tulevased Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, Euroopa Majanduspiirkonna /Schengeni ala riigid, Ameerika Ühendriigid, Venemaa Föderatsioon ja muud riigid või piirkonnad, kes on esmatähtsad liidu strateegilistesse prioriteetidesse antava panuse tõttu.
■ Rahvusvahelised organisatsioonid ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite edendamine
Euroopa Liit kinnitab oma pühendumust tõhusa mitmepoolsuse saavutamisele, mis täiendab kahepoolseid ja piirkondlikke partnerlusi kolmandate riikide ja piirkondadega. Liit peab jätkuvalt edendama Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimist, pöörates seejuures erilist tähelepanu nendele, mis on välja töötatud ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi egiidi all.