Välisasjad
.gif)
Välisasjade nõukogu tööd kajastavad pressiteated
Välisasjade nõukogu käsitleb oma istungitel küsimusi, mis on seotud Euroopa Liidu välistegevusega tervikuna, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, väliskaubandusega ja arengukoostööga. Viimastel aastatel on nõukogu ja komisjoni prioriteediks olnud ELi välistegevuse sidususe tagamine kõigi liidu käsutuses olevate poliitikavahendite lõikes.
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgiks on kaitsta ühiseid väärtusi, põhihuvisid, liidu sõltumatust ja terviklikkust vastavalt ÜRO põhikirja põhimõtetele, tugevdada igal viisil liidu julgeolekut, säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist üldsust vastavalt ÜRO põhikirja põhimõtetele, edendada rahvusvahelist koostööd, arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.
Välisasjade nõukogu vastutusalasse kuulub ka ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Lisaks mitteametlikele kohtumistele (kaks korda aastas) osalevad kaitseministrid tavaliselt kaks korda aastas ka välisasjade nõukogu istungitel.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi välisasjade nõukogu eesistuja, etendab keskset rolli ühise välis- ja julgeolekupoliitika formuleerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel.
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas aitab poliitika- ja julgeolekukomitee määratleda poliitikasuundi, koostades nõukogu jaoks arvamusi, ilma et see piiraks alaliste esindajate komitee (COREPER) rolli nõukogu istungite ettevalmistamisel. Samuti tegeleb poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogu vastutusel kriisiohjamisoperatsioonide poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimisega.
Euroopa Liit – kelle osatähtsus maailmakaubanduses ulatub ühe viiendikuni – etendab juhtivat rolli rahvusvahelises kaubavahetuses ning on üles ehitanud ülemaailmse kaubandussuhete võrgustiku. ELi järkjärguline laienemine ja ühtse turu konsolideerimine on tugevdanud liidu positsiooni nii kahepoolsetel läbirääkimistel kolmandate riikidega kui ka mitmepoolsetel läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). WTO on ELi kaubanduspoliitika keskpunkt. Kaubanduse edendamine õiglases ja eeskirjadepõhises keskkonnas rahvusvahelise üldsuse hüvanguks on ELi poliitika oluline koostisosa.
Kaubanduspoliitika valdkonnas on komisjoni ülesanne pidada nõukogult saadud volituste alusel ja kõrgetasemelistest kaubandusametnikest koosneva nõukogu komiteega (s.o kaubanduspoliitika komiteega) konsulteerides läbirääkimisi ja hallata kaubanduslepinguid, mis hõlmavad tariifide muutmist, tolli- ja kaubandussätteid ning kaitsemeetmeid.
WTOs peab komisjon läbirääkimisi liidu nimel ja esindab liikmesriike vaidluste lahendamisel.
Liidu arengukoostööpoliitika eesmärk on täiendada liikmesriikide arengupoliitikat. Arengukoostööpoliitika peamisteks eesmärkideks on arengumaade säästev majanduslik ja sotsiaalne areng, sealhulgas eelkõige neist kõige ebasoodsamas olukorras olevate riikide puhul, ning arengumaade sujuv ja järkjärguline integreerimine maailmamajandusse ja vaesuse likvideerimine neis riikides. Samal ajal on ELi arengukoostööpoliitika suunatud ka demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tugevdamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamisele.
Selles valdkonnas võtab nõukogu õigusakte vastu kvalifitseeritud häälteenamusega ja kaasotsustamismenetluse teel koos Euroopa Parlamendiga.
ELi arengukoostööpoliitika põhirõhk on koostööl Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. AKV-ELi partnerluslepinguga, mis allkirjastati 2000. aastal Cotonous, kehtestatakse raamistik liidu kaubandussuhetele ja arengukoostööle nimetatud riikidega.
Euroopa Liit koos oma liikmesriikidega on maailma suurim arenguabi andja. ELi abi haldamisega tegeleb komisjon ning seda rahastatakse kas ELi eelarvest või Euroopa Arengufondist, mis on eriotstarbeline AKV-riikide arengu toetamiseks loodud fond. EL on ka paljude arengumaade põhipartner kaubanduse ja otseinvesteeringute valdkonnas.