Ühine kaubanduspoliitika
Euroopa Liit haldab kaubandus- ja investeerimissuhteid teiste riikidega ELi ainupädevusse kuulva ühise kaubanduspoliitika alusel, nii et ainult EL saab vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ja sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Lissaboni lepinguga laiendati liidu pädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas, et hõlmata teenused, intellektuaalomandi õigused ja välismaised otseinvesteeringud.
Kaubanduspoliitika alal on komisjoni ülesandeks pidada läbirääkimisi tariifide muutmist, tolli- ja kaubandussätteid ning kaitsemeetmeid käsitlevate kaubanduslepingute üle ja tegeleda selliste lepingute haldamisega. Nõukogul on keskne roll, sest ta volitab komisjoni läbirääkimisi alustama ning annab komisjonile oma kaubanduskomitee kaudu läbirääkimisjuhised.
Samuti võtab nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu meetmed ühise kaubanduspoliitika rakendamiseks (seadusandlik tavamenetlus).
Kaubandusministrid tulevad nõukogus kokku tavaliselt kaks korda aastas ning istungit juhatab rotatsiooni korras vahetuv nõukogu eesistujariik.
Vt ka: