Yves Leterme: Saabunud on aeg lükata Euroopa uuesti käima


Belgia peaminister Yves Leterme
© Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Belgia

Euroopa Liidule on oluliseks väljakutseks elavdada majanduskasvu, taastada finants- ja majanduslik stabiilsus ning seada uuesti sisse eelarvedistsipliin, teatab Belgia peaminister Yves Leterme nõukogu veebilehele antud intervjuus. Tema juhitav riik täidab 2010. aasta teisel poolaastal ELi nõukogus eesistujariigi ülesandeid.

Asutajaliikmena alustas Belgia 1. juulil oma kaheteistkümnendat eesistumisperioodi nõukogus.Kuidas saab see kogemus Teile kasulik olla?

Mitte üksnes meie poliitilisel maastikul ja seda nii föderaalsel kui ka piirkondlikul tasandil, vaid ka diplomaatide ja kogu ametnikkonna hulgas on tõepoolest suur hulk inimesi, kes tunnevad põhjalikult Euroopa Liitu ja selle toimimist.Eesistumise ettevalmistamise mehhanismid on seega kindlalt paigas.Sellest kogemusest lähtuv peamine tarkus seisneb tahtes seada Euroopa Liidule realistlikud eesmärgid ja neid tõhusalt ellu viia.Meid aitab meie kodanike Euroopa-meelsus.Euroopa idee ja Euroopa integratsioon on Belgias jätkuvalt populaarsed.

Millise jälje soovib Belgia oma eesistumisega jätta?

Mind hämmastab, kuivõrd ülejäänud maailm on veendunud selles, et homne päev on parem.Näiteks Aasias on energia, ambitsioonid, usk endasse ja tulevikku peaaegu füüsiliselt tajutavad.Ameerika usub jätkuvalt endasse, vaatamata oma probleemidele.Jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamine Lõuna-Aafrikas on tugev märguanne – adrenaliinisüst – nii Aafrikale kui ka Aafrikalt teistele.Euroopa seevastu tundub olevat kaotanud usu tulevikku.Just selle probleemiga tahame me kõigepealt tegeleda.Tarvis on taastada usk Euroopasse ja kinnitada uuesti Euroopa Liidu ambitsioone.

Oleme valmistanud oma kaheteistkümnendat eesistumisperioodi nõukogus ette veelgi suurema huviga, kuna see lõpetab ligi kümne aasta pikkuse üleminekuperioodi, mis sai alguse Laekeni deklaratsioonist ja jõudis lõpule Lissaboni lepingu ratifitseerimisega.Tänaseks on liit saanud uut hoogu – äsja valiti uus Euroopa Parlament, ametisse astusid uus komisjon ja uued isikud, eelkõige Euroopa Ülemkogu eesistuja ja kõrge esindaja / komisjoni asepresident.Eesistujariik Belgia kavatseb rakendada uut aluslepingut nii selle mõttest kui ka sõnast lähtuvalt ning hõlbustada institutsioonide tõrgeteta toimimist.Nende sõnade taga peitub vägagi konkreetne ambitsioon – luua hea eeskuju institutsioonide vahelistes suhetes ning viia osaliselt lõpule töö õigusaktidega, mis jäi pooleli pärast eelmise aasta valimisi.Vaid nõukogu ja teiste institutsioonide ühine tegutsemine võimaldab Euroopal tulla toime praeguste väljakutsete ja probleemidega.

Härra peaminister, millised on Teie arvates Euroopa ees seisvad peamised väljakutsed?

Euroopa oluliseks väljakutseks on elavdada majanduskasvu.Tarvis on taastada meie finants- ja majanduslik stabiilsus, seada uuesti sisse eelarvedistsipliin, ilma et see takistaks majanduse elavdamist, ning leida uuesti tee, mis tagaks igal aastal vähemalt 2% majanduskasvu.Vajame seda majanduskasvu, et rahastada oma sotsiaalset mudelit, mis on meile jätkuvalt väga oluline.Stabiilsust ja majanduskasvu on meil vaja ka selleks, et oleksime maailma silmis usaldusväärsed.Meie poliitiline ja diplomaatiline kaalukus sõltub meie finants- ja majanduslikust tugevusest.Läbitud üleminekuperioodi järel on saabunud aeg „lükata Euroopa uuesti käima”.

Olete avaldanud käesoleva eesistujariigi prioriteetide programmi.Kas võiksite anda ülevaate programmi viiest põhieesmärgist?

Eesistujariik Belgia programm keskendub viiele põhisuunale:püsiva majanduskasvu taastamine,sotsiaalne ühtekuuluvus,keskkonnakaitse ja kliima,Stockholmi programm koostöö parandamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnasning liidu välismõõde.

Kriisist väljumiseks ja majanduskasvu taastamiseks vajame, nagu ma juba mainisin, finantsstabiilsust.Panganduskriis, mille eest ei saa vastutust kanda meile, tõi kaasa majanduslanguse, millest meil on raske väljuda. Euroopa Komisjon on koostanud ettepanekud, eesmärgiga hoida ära selliste kriiside kordumine, millel on nii rasked tagajärjed meie liikmesriikidele ja kodanikele. Belgia soovib oma eesistumise ajal kehtestada uue finantsasutuste ja investeerimisfondide, sealhulgas riskifondide järelevalve struktuuri.Nimetatud ettepanekute üksikasjad tuleb kiiresti välja töötada.

Teiselt poolt valmistab töörühm oktoobriks ette eelarvedistsipliini, stabiilsuse ja kasvu pakti ning majanduse juhtimist käsitlevad soovitused.Need on ka Belgia prioriteedid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tihedalt konsulteerides aitame me igati kaasa nende soovituste võimalikult kiirele rakendamisele.

Euroopa peab tegema tööd sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ja loomiseks.Tuleb kõrvaldada need kitsaskohad, mis takistavad eurooplaste juurdepääsu töökohtadele.Peame leidma tee majanduskasvu taastamiseks ning selleks saame kasutada innovatsiooni ja tööhõivealast Euroopa 2020. aasta strateegiat.Eesistujariik Belgia toetab komisjoni esitatud olulisi algatusi.

Üleilmastumise ajajärgul peame kaasa aitama Euroopa majanduse muutmisele konkurentsivõimeliseks ja innovatiivseks, vähem CO2-heiteid tekitavaks ning majanduskasvule suunatuks.

Sotsiaalne ühtekuuluvus tähendab ka seda, et soovime edendada liidus sotsiaalse mõõtme alast arutelu tööhõive, rahvatervise ja sotsiaalkaitse teemadel.

Kliima ja keskkonna osas on esmatähtis jätkata Cancúnis läbirääkimisi ning võtta vastu õigusaktid, millega edendada keskkonnakaitset liidus.

Õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala tugevdamiseks soovime edendada Stockholmi programmi rakendamist, eelkõige varjupaiga valdkonnas ning terrorismivastases võitluses.

Välistegevuse osas on liidul väljakutse luua maailmas oma diplomaatilise esinduse võrk, mis suurendab märkimisväärselt liidu nähtavust ja usaldusväärsust.Belgia toetab täielikult Euroopa välisteenistuse loomist.

Teine tähtis küsimus on liidu laienemine.Kindlalt tuleb jätkata ühinemisläbirääkimisi kõikide kandidaatriikidega ja iga kandidaatriiki tuleb hinnata vastavalt tema saavutustele.

Euroopa küsimuste selgitamine kodanikele on sageli raske.Milliseid teabeedastusvahendeid Belgia kasutab?

Belgia kasutab täiel määral uusi meediakanaleid ja uusi sidetehnoloogiaid.Käivitasime 25. juunil koos välisministri Steven Vanackere ja Euroopa asjade riigisekretäri Olivier Chasteliga eesistujariik Belgia veebisaidi www.eutrio.be. Nimetatud veebisait on teabeedastuskeskuseks Belgia ELi eesistumise ajal.

Kodanikud, sealhulgas belglased, eurooplased või muudest riikidest pärit inimesed on oluline sihtgrupp ja neile pakutakse suurel hulgal teavet: fotosid, ELi uudiseid, kultuuriürituste ajakava.

Veebisaidiga saab tänu selle mobiiliversioonile tutvuda igal ajal ja igal pool.Uudiseid või ajakava on võimalik vaadata nutitelefoni, pihuarvuti ja globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM) abil, samuti saab jälgida ministrite ja nende kaastöötajate tegevust Twitteris. Nn jagamise funktsioon võimaldab teavet jagada ja kasutada seda suhtlusvõrkudes Twitteri ja järjehoidjate abil.

Loomulikult on meie diplomaatide pressiteenistuste käsutuses vahendid, et vastata võimalikult hästi kõikidele ajakirjanike küsimustele.

10.08.2010