09.09.2011
ELi terrorismivastase tegevuse koordinaator Gilles de Kerchove tegi 5. septembril kokkuvõtte USAs toimunud terrorirünnakutele järgnenud sündmustest ning esitles oma aruannet „10 aastat – 10 õppetundi: Mida võiksime õppida pärast 2001. aasta 11. septembrit saadud kogemustest tuleviku jaoks?” Tema arvates ei ole 11. septembril toimunud rünnakutele sarnaste terrorirünnakute kordumine tõenäoliselt enam võimalik.
2001. aastast alates on olukord märkimisväärselt edasi arenenud. Al Qaeda on läbikukkunud, selle keskne koordineerimine on nõrgenenud rahaliste raskuste ning Osama Bin Ladeni ja teiste Al Qaeda juhtide surma või vangistuse tõttu. Seda näitasid eelkõige Araabia kevade ülestõusud, kui rahvas läks tänavatele, kutsudes autokraatlikke režiime üles võimust taganema ning nõudes demokraatiat, vabadust ja inimõiguste austamist. Islami ideoloogiale ei osutatud.
Oht on muutunud aga palju mitmekesisemaks, keerulisemaks ja komplitseeritumaks Al Qaedaga seotud rühmitiste nn alltöövõtu tõttu. Kuna need rühmitised on palju ohtlikumad kui Al Qaeda tuumik, on põhjust üha tõsisemalt muret tunda. Tehniliselt kõige arenenum neist on Araabia poolsaare Al Qaeda (AQAP), kes on suutnud kavandada mitmeid tõsiseid rünnakuid. Lisaks on veel Al Shabaab Somaalias ja islamistliku Magribi Al Qaeda, mis tegutseb peamiselt Saheli piirkonnas, kuid on levimas Nigeeriasse ja võimalik, et ka mujale Aafrikasse.
Teiseks ohuks on eurooplased või Euroopas elavad madalat profiili hoidvad välismaalased, kes käivad välismaal väljaõpet saamas ja võitlemas, ning samuti kodumaised terroristid, kes kavandavad rünnakuid oma enda koduriigis või naaberriikides. Anders Breiviki rünnak sellel suvel Oslos tuletab meile meelde, et terrorism ei ole seotud üksnes islamiga, see on kõigi äärmusliikumistega seonduv oht.
Vaatamata sellele ärevakstegevale olukorrale, kinnitab Gilles de Kerchove, et „täna on ohutum kui varem”, kuna liikmesriikide, Euroopa ja kogu maailma reageerimine on märkimisväärselt paranenud. Näiteks aitas Europol, Euroopa Politseiamet, Norra politseil uurida, kas Breivik sai abi oma kuritegude toimepanemiseks.
„Kokkuvõttes oleme me sisemiselt palju paremini varustatud kui kümme aastat tagasi. See ei tähenda, et me suudaksime ära hoida kõiki kavandatud rünnakuid, kuid me üritame tõhusamalt terrorismi ära hoida, uurida ja terrorismi eest süüdistust esitada ning minimeerida terrorirünnakute tagajärgi. Võib juhtuda, et peame silmitsi seisma pigem oportunistlike, väiksemate rünnakutega kui komplitseeritud terrorirünnakuga,” teatas ELi terrorismivastase tegevuse koordinaator.
Tänu andmete kogumisele, jagamisele ja analüüsile on EL ja maailm muutunud rünnakute suhtes vastupidavamaks. Piiridel tugevdatakse julgeolekut ning ametiasutused teevad koostööd vedajate, lennu- ja transpordiettevõtjatega. Reisijate läbivaatus ja isikuandmete kaitse on hästi reguleeritud, kuid lasti ja veose läbivaatust tuleks veel parandada. Veel üheks väljakutseks on küberjulgeolek. Gilles de Kerchove propageerib küberruumis käitumise tegevusjuhendi koostamist.
Ta rõhutas, et meie reageerimine ohtudele või rünnakutele peab olema õiguslik. Õigusrikkujad tuleb kaevata kohtusse, et näidata, et nad on tavalised kurjategijad ning et jätta nad ilma kangelase või vabadusvõitleja säravast staatusest.
Praegu on isegi tähtsam kui varem tegeleda terrorismi levikut soodustavate tingimustega ning teha rohkem tööd inimõiguste, õigusriigi, valitsemistava parandamise ja demokraatia vallas ning et võimaldada inimestele, eelkõige arengumaades, sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi.
Euroopas tuleks suunata jõupingutusi radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastasesse võitlusesse. Siseasjade volinik Cecilia Malmström käivitas 9. septembril radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku. See on vägivaldse radikaliseerumise vastases võitluses osalevaid professionaale ja kohalikke osalejaid ühendav üleliiduline üldvõrgustik.
Täiendav teave:
Gilles de Kerchove’i ülevaade
10 aastat – 10 õppetundi (pdf) (en)
Euroopa Komisjon tugevdab võitlust vägivaldse ekstremismi vastu