ELi ühtlustatud eeskirjad lühikeseks müügi kohta


© Fotolia

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu leppis 17. mail Brüsselis toimunud istungil kokku üldises lähenemisviisis lühikeseks müüki ja krediidiriski vahetustehingute teatavaid aspekte käsitleva määruse eelnõu suhtes. See kokkulepe on otsustusprotsessi vahesamm, millega volitatakse eesistujariiki alustama määruse üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Määruse eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide eeskirjad lühikeseks müügi kohta, et kaotada erinevused nende vahel ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Eelnõuga kehtestatakse ühised ELi läbipaistvusnõuded ja ühtlustatakse reguleerivate asutuste volitusi, mida nad võivad kasutada erandlikus olukorras, muu hulgas siis, kui finantsstabiilsus või turu usaldus on tõsises ohus.

Läbipaistvuseeskirjad

ELis noteeritud ettevõtete aktsiate jaoks luuakse määrusega kaheastmeline mudel märkimisväärse lühikese netopositsiooni läbipaistvuse tagamiseks: kui positsioon ületab madalama künnise, tuleb sellest eraviisiliselt teavitada reguleerivat asutust, kui aga kõrgema künnise, tuleb positsioon avalikustada turule.

Riigi võlakohustuse puhul tuleb ELi emiteerijatega seotud märkimisväärsetest lühikestest netopositsioonidest alati eraviisiliselt teavitada reguleerivaid asutusi.

Samuti nähakse tekstis ette kohustus teavitada nendest krediidiriski vahetustehingute märkimisväärsetest positsioonidest, mis on seotud ELi riigi võlakohustuse emiteerijaga.

Mis on lühikeseks müük?

Lühikeseks müük on kauplemisviis, mille puhul füüsiline või juriidiline isik müüb väärtpaberit, mida tal ei ole, kuid mis on talle lubatud üle kanda, eesmärgiga osta see hiljem tagasi. Kui väärtpaberi hind langeb, saavad lühikeseks müüjad pärast kõnealuste väärtpaberite tagasiostmist kasu hinnaerinevuselt.

Lühikeseks müük on levinud kauplemistava enamikel finantsturgudel ja kuigi kõige tavalisem on see väärtpaberitega kauplemisel, ei ole sugugi ebaharilik, kui seda kasutatakse ka muud laadi finantsinstrumentide, näiteks riigivõlakirjade müügil.

Laias laastus võib lühikeseks müügi jagada kahte liiki: kaetud lühikeseks müük, mille korral müüja on väärtpaberid laenuks võtnud või sõlminud kokkuleppe, et tagada nende laenuks võtmine enne lühikeseks müügi toimumist, ja katteta lühikeseks müük, mille korral müüja ei ole lühikeseks müügi ajaks väärtpabereid laenuks võtnud ega taganud, et neid saab laenuks võtta.

Katteta lühikeseks müügi piirangud

Ettepaneku kohaselt peab igaüks, kes sõlmib lühikeseks müügi lepingu, olema müügi ajaks võtnud instrumendid laenuks, sõlminud lepingu nende laenuks võtmiseks või teinud muud kokkulepped, et tagada instrumentide laenuks võtmine tehingu arveldamise ajaks. Selle sätte eesmärk on leevendada katteta lühikeseks müügist tulevat suurenenud riski.

Neid piiranguid ei kohaldata riigi võlakohustuse lühikeseks müügi puhul, kui tehingu eesmärk on katta emiteerija võlainstrumentide pikka positsiooni. Peale selle võib asjakohane pädev asutus katteta lühikeseks müügi piirangute kohaldamise mõneks ajaks peatada, kui riigi võlakohustuse likviidsus langeb allapoole kindlaksmääratud künnist.

Reguleerivate asutuste volitused

Eeskirjadega nähakse ette, et erandolukorras peaks pädevatel asutustel olema õigus ajutiselt nõuda suuremat läbipaistvust või kehtestada lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingutele piirangud.

Sellises olukorras võiks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) koordineerida pädevate asutuste tegevust ning tagada, et võetavad meetmed on tõepoolest vajalikud ja proportsionaalsed. ESMA-le antakse ka volitused võtta meetmeid piiriülese mõjuga olukorras.

Riigi võlainstrumentide lühikeseks müügi puhul lubatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel sekkuda üksnes siis, kui asjakohased pädevad asutused annavad oma nõusoleku.

Täiendav teave:
Pressiteade
Pressikonverentsi veebiülekanne


19.05.2011