Lissaboni lepinguga laienes Euroopa Liidu ainupädevus kaubanduspoliitika valdkonnas nii, et see hõlmab nüüd ka välismaised otseinvesteeringud. Kaubandusministrid arutasid 13. mai nõukogu istungil ettepanekut sujuva ülemineku tagamiseks seni, kuni hakkab toimima uus kogu ELi hõlmavate kahepoolsete investeerimislepingute süsteem.
Määruse eelnõu eesmärk on õiguskindluse tagamine seni, kuni praegused liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud asendatakse tulevaste Euroopa Liidu nimel sõlmitavate kahepoolsete investeerimislepingutega. Liikmesriigid soovivad, et kolmandatest riikidest pärit investorid investeeriksid jätkuvalt Euroopasse, ning samal ajal soovitakse olla kindel, et Euroopa investeeringud kolmandatesse riikidesse on piisavalt kaitstud.
Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et kõik praegu jõus olevad kahepoolsed lepingud jäävad kehtima, samuti sätestatakse tingimused olemasolevate lepingute muutmiseks ning uute lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja nende sõlmimiseks. Samuti tehakse ettepanek kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimiseks antud lubade läbivaatamise ja tühistamise võimaluste kohta teatud juhtudel.
Nõukogu istungil toonitati, et uus raamistik, mille peavad heaks kiitma nõukogu ja Euroopa Parlament, tuleb luua võimalikult kiiresti, ning avaldati lootust, et koostöö parlamendiga selles küsimuses algab kiiresti.
Otseseks välisinvesteeringuks loetakse välisinvesteering, millel on otsene side ettevõtjaga, kellele kapital tehakse kättesaadavaks, ning pikaajaline huvi ettevõtte juhtimise või kontrollimise vastu. Sellist liiki investeering on näiteks osalus ettevõttes, mis võimaldab aktsionäril osaleda ettevõtte juhtimises või kontrollimises.
Otseste välisinvesteeringute üldine kasu on hästi teada. Neil on positiivne mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele, need loovad töökohti ja elavdavad kaubavahetust.
EL on ligi 1200 liikmesriikide sõlmitud kahepoolse investeerimislepinguga maailma suurim välisinvesteerija ning välisinvesteeringute vastuvõtja. Ehkki välismaiste otseinvesteeringute vood on endiselt koondunud peamiselt tööstusriikidesse, on tärkava turumajandusega riigid muutunud üha aktiivsemaks nii investeerijana kui ka investeeringute vastuvõtjana.
Väljaspool kõnealuse määruse reguleerimisala töötatakse järk-järgult välja ulatuslik ELi investeerimispoliitika, mis põhineb hiljuti ELile antud ainupädevusel ning võtab arvesse muutuvat ülemaailmset investeerimiskeskkonda.
Täiendav teave:
Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse üleminekukord (pdf)
Nõukogu järeldused, milles sätestatakse investeerimispoliitika eesmärgid (25. oktoober 2010, pdf)
Pressiteade
Nõukogu mõttevahetuse veebiülekanne
Pressikonverentsi veebiülekanne