Justiitsministrid väljendasid 3. detsembril toetust uutele ELi eeskirjadele inimkaubanduse vastu. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad eeldatavasti nimetatud eeskirjad peagi ametlikult vastu.

ÜRO on defineerinud inimkaubandust kui inimeste üle kontrolli saavutamist sobimatult viisil, nagu jõu või pettuse teel, eesmärgiga inimesi ära kasutada. Tegemist on ühe kõige tõsisema kuriteoliigiga kogu maailmas. Ohvrite arv ainuüksi ELis on hinnanguliselt mitusada tuhat isikut igal aastal.

Võrreldes olemasolevate rahvusvaheliste eeskirjadega, laiendab ELi eeskirjade tekst inimkaubanduse mõistet. Nimetatud süütegudele kihutamine ja kaasaaitamine ning selliste süütegude toimepanemise katse on samuti karistatav.

Maksimaalne karistus inimkaubanduse eest on vähemalt viieaastane vangistus, raskendavatel asjaoludel kümneaastane vangistus. Sellised asjaolud hõlmavad eriti kaitsetute ohvrite nagu laste inimkaubandust ning kuritegeliku ühenduse osalust. Juhtudel, kus süüteo täideviija on juriidiline isik, on võimalikud muud karistused, nagu trahvid.

Kõnealuste eeskirjadega laiendatakse ka siseriiklike kohtute pädevust ja kehtestatakse kõrgemad standardid ohvrite toetuseks ja kaitseks.

Liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani (UK võib hiljem otsustada osaleda) hakkavad uut direktiivi kohaldama kahe aasta jooksul.

Lisateave:
Pressiteade
Pressikonverentsi veebiülekanne

UNODC teave inimkaubanduse kohta