Eesistujariik Rootsil on kavas alustada tööd ELi majanduse elavdamiseks pikemas perspektiivis

Nõukogu veebilehele antud eksklusiivintervjuus kinnitab peaminister Fredrik Reinfeldt, et Rootsi eesistumisperioodi peamine proovikivi on majandus- ja finantskriisi ning kliimamuutustega toimetulek.

Härra peaminister, mis on Rootsi põhiprioriteedid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina?

Oma eesistumisperioodil hakkame tegelema paljude väljakutsetega. Me peame jätkuvalt tegelema tõsiseima majandus- ja finantskriisiga pärast 1930. aastaid. Sügisel seisab Euroopa silmitsi suureneva tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutusega. Samal ajal kasvab kliimamuutustest tulenev oht. Ma olen seisukohal, et me peame kliimamuutuste küsimusega tegelema ühiselt nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Seetõttu on väga oluline detsembris Kopenhaagenis toimuv ÜRO kliimakonverents, kus Rootsi esindab ELi.

Milliste algatustega kavatseb Rootsi aidata ELil majanduskriisist pääseda, majanduse taaskäivitada ja tugevdada Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet?

Eesistujariik Rootsi esimene majandusega seotud eesmärk on juhtida ELi jõupingutusi majanduslangusega võitlemiseks. Kui finantskriis eelmisel sügisel maailmas levis, toimis EL pinevas olukorras hästi. Oma eesistumisperioodil peame jätkama kriisijuhtimist, kuid alustama samal ajal tööd majanduse elavdamiseks pikemas perspektiivis.

Me peame tugevdama finantsturgude järelevalvesüsteemi ELis ja taastama finantsturgude toimimise ning usalduse nende vastu. Samuti peame ümber kujundama stimuleerivate meetmete süsteemid, et nendega ei tasustataks vastutustundetut käitumist. Peale selle peame alustama diskussiooni liikmesriikide eelarvepoliitika üle ning leppima kokku ühises väljumisstrateegias, et pöörduda tagasi stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eeskirjade juurde.

Eesistujariik Rootsi hakkab samuti tegelema reaalsusega, mida inimesed kogu Euroopas praegu kogevad. Viimaste kuude jooksul on miljonid eurooplased kaotanud töö ja miljonid teised tunnevad muret tuleviku pärast. Tööpuudus on majanduskriisi karm tagajärg ja me peame selle probleemiga tõsiselt tegelema, kaldumata seejuures protektsionismi. Peame läbi viima reforme, kohanema, moderniseerima ning leidma elujõulise strateegia püsiva majanduskasvu ja täieliku tööhõive tagamiseks. Leian, et selline strateegia suurendab Euroopa Liidu konkurentsivõimet pikemas perspektiivis.

Kuidas mõjutab Rootsi eesistumisperioodil majandusküsimustes võetavate meetmete tõhusust asjaolu, et Rootsi ei kuulu euroalasse?

Euroopa Liidu eesistujariigiks olemine tähendab tegutsemist kõigi liikmesriikide, s.t nii euroalasse kuuluvate kui selles koostöös mitteosalevate riikide huvides. Majandus- ja finantskriis on väljakutse kogu Euroopa jaoks. Oma eesistumisperioodil anname endast parima, et juhtida kõik ELi liikmesriigid läbi nende raskete aegade.

Milline saab olema eesistujariik Rootsi roll selle tagamisel, et Euroopa Liit mitte üksnes ei tegele kliimamuutuste ohuga, vaid asub liidripositsioonile uute vajaminevate tehnoloogiate väljatöötamisel?

Kliimamuutuste vastasel võitlusel on Rootsi jaoks suur tähtsus, samuti nagu ELi ja kogu maailma jaoks. See mõjutab meid kõiki. Jääkihtide sulamise ja merevee taseme tõusmise tulemusena on kliimamuutustest saanud ellujäämise küsimus. Samuti näeme, et akadeemiliste ringkondade aruanded on muutumas üha rahutusttekitavamateks.

ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamiseks peame tegema rohkem tööd kliimamuutuste vastu võitlemisel. Teisisõnu, säästvad keskkonnaalased lahendused loovad pikemas perspektiivis rohkem töökohti ja toovad suurema majandusliku tunnustuse. Nii kliimaga seotud kui ka majanduslikust ja konkurentsivõime aspektist on oluline lisada majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevasse uuendatud Lissaboni strateegiasse säästvuse mõõde.

Teie riik toetab kindlalt ELi edasist laienemist. Milliseid algatusi on kavas teha seoses Horvaatia ja Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimistega ja Lääne-Balkani riikide Euroopa-ambitsioonidega?

Läbirääkimiste jätkumine Türgi ja Horvaatia liikmeks saamise küsimustes on meie eesistumisperioodi üks prioriteet, kuid see sõltub eeskätt nende riikide endi jõupingutustest reformide vallas. Meie eesistumisperioodil vaadatakse samuti läbi Türgi edusammud nn Ankara protokolli rakendamisel ning võetakse järelmeetmeid. Loomulikult avaldaks Türgi ELiga ühinemise protsessile, kuid samuti kogu piirkonnale ja ELile positiivset mõju Küprose küsimuse lahendamine.

Laienemine on kindlustanud ELi stabiilsust, julgeolekut ja jõukust ning suurendanud meie mõjuvõimu ülemaailmsel areenil. Seetõttu on laienemise jätkumine oluline kogu ELi jaoks. Sellega seoses teeb eesistujariik Rootsi samuti tööd selle nimel, et tugevdada Lääne-Balkani riikide ELi liikmeks saamise väljavaateid iga riigi tehtud edusamme arvesse võttes.

Milliste ettepanekutega soovite Rootsi eesistumisperioodil muuta Euroopa Liidu ohutumaks, avatumaks ja turvalisemaks?

Oma eesistumisperioodil koostame uue justiits- ja siseküsimuste valdkonna strateegia nimega Stockholmi programm. Usun, et koostööd selles vallas on vaja tugevdada ja arendada, et kohaneda Euroopa uute oludega. 27-liikmeline ja 500 miljoni kodanikuga EL ei ole enam sama liit, mis loodi üle 50 aasta tagasi. Me peame suutma tagada oma kodanikele ohutu keskkonna ja õigusriigi, olenemata sellest, millises ELi paigas nad otsustavad õppida, töötada või elada.

Stockholmi programmis esitatakse suund, kuhu me selles valdkonnas tahame liikuda. See hõlmab terviklikumat varjupaigapoliitikat, mida iseloomustab suurem solidaarsus ja tugevdatud õiguskindlus ELi liikmesriikidesse saabuvate põgenike jaoks, samuti koordineeritumat võitlust piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu. Samas on oluline, et saavutaksime vajaliku tasakaalu kuritegevuse vastases võitluses, kaitstes endiselt üksikisiku õigusi.

Mida ootab Rootsi uuelt ELi Läänemere piirkonna strateegialt?

Pärast ELi laienemist 2004. aastal on ELi liikmeks kaheksa üheksast Läänemere piirkonna riigist. Olen seisukohal, et kõnealuse piirkonna riikidel on aeg hakata tegema tihedamat koostööd, et tegeleda piirkonna probleemidega, nagu saastamine ja eutrofeerumine. Läänemeri on ELi suurim sisemeri ja tegemist on väga tundliku keskkonnaga. Seetõttu on oluline, et tegutseksime koos, et kaitsta Läänemerd seda ohustavate keskkonnaprobleemide eest. Strateegia eesmärk on lisaks suurendada piirkonna konkurentsivõimet ja majanduskasvu, pannes siseturu paremini tööle ja suurendades koostööd innovatsiooni ja teadusuuringute vallas.

Veel üks ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärk on muuta piirkond ohutumaks ja turvalisemaks, tõkestades inimkaubandust ja tõhustades piirkonna riikide vahelist politseikoostööd, mereseiret ja sõjalist koostööd.

Loodan, et Läänemere piirkonnast saab edaspidi ELi teistele piirkondadele eeskuju.

Milliseks hindate koordineerimisalast tegevust Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariigiga ELi eesistujariikide kolmiku raames?

Prantsusmaa, Tšehhi Vabariigi ja Rootsi koostöö on tihe ja viljakas. Kolmiku mudel on toiminud väga hästi – oleme õppinud tundma üksteist ja oma vastavaid tegevuskavu eesistujariikidena. See aitab tagada eesistumisperioodide sujuva vahetumise. Meil on samuti tihedad kontaktid Hispaaniaga, kes võtab nõukogu eesistumise üle jaanuaris.