Lissaboni leping on jõustunud

© Euroopa Liit

Uus leping on välja töötatud selleks, et kohandada 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu toimimist ja võtta arvesse edasisi laienemisi. Lepinguga luuakse tõhusamad institutsioonid ja täpsustatakse otsuste vastuvõtmise eeskirju. Eesmärk on toime tulla tuleviku väljakutsetega ja viia Euroopa Liit vastavusse üha enam globaliseeruva maailmaga.

Viiakse sisse olulised muudatused. Euroopa Ühendus asendatakse Euroopa Liiduga, millest saab juriidiline isik ja mis on välissuhetes ühtselt esindatud. Lihtsustatakse töömeetodeid ja otsustusprotsessi, kuna enam otsuseid võetakse nõukogus vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Parlament saab suurema rolli, sest üha suurema hulga poliitikavaldkondade puhul kasutatakse kaasotsustamismenetlust.

Euroopa Ülemkogust, mis koosneb riigipeadest või valitsusjuhtidest ja mis määratleb ELi üldised poliitilised sihid, saab institutsioon. Ülemkogu alaline eesistuja on Herman Van Rompuy. Eesistuja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi, suunab selle tööd ja aitab saavutada üksmeelt ülemkogu liikmete seas. Ta tagab oma tasandil ja pädevuse piires ka liidu esindamise välissuhete ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavates küsimustes. Eesistuja valitakse kaheks ja pooleks aastaks ja tema mandaati võib ühe korra pikendada.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu ehk välisministrite korrapärased kohtumised on jagatud kaheks eri koosseisuks. Välissuhete nõukogu juhib ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton. Üldasjade nõukogu, mis valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised, juhib endiselt iga poole aasta tagant vahetuv eesistujariik.

Kõrge esindaja on ühtlasi üks komisjoni asepresidentidest. Talle on abiks uus Euroopa Liidu välisteenistus, mille alla kuulub rohkem kui 130 ELi delegatsiooni üle kogu maailma.

Lisateave:

- Lissaboni leping