Nõukogu 3000. istung

Foto: Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu pidas esmaspäeval, 8. märtsil 2010 oma 3000. korralise istungi.

Nõukogu istungil (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste koosseisus) arutati tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna erinevaid küsimusi, eelkõige uut ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegiat ning kevadise Euroopa Ülemkogu ettevalmistamist.

Nõukogu istungite praegune numbriline järjestus pärineb 1. juulist 1967, mil jõustus liitmisleping, millega asutati üks nõukogu ja komisjon. Enne seda kuupäeva oli peetud juba ligi 460 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Nõukogu (alates aastast 1952) ning Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Tuumaenergiaühenduse Nõukogu (alates aastast 1958) istungit.

1000. istungini jõudmiseks läks peaaegu 18 aastat (1967. aasta juulist kuni 1985. aasta aprillini), 2000. istungini jõudmiseks veel 12 aastat (aprill 1997) ja 3000. istungi toimumiseni veel 12 aastat.

Fakte ja arve nõukogu kohta

• Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutes sätestatule poliitika kujundamise (eelkõige välisasjade alal) ja koordineerimise (eelkõige majandusküsimustes) funktsioonid. Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvad kohustusi.
  
  
• Nõukogu koguneb kümnes eri koosseisus: üldasjad; välisasjad; majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN); justiits- ja siseküsimused; põllumajandus ja kalandus; tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused; konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud); transport, telekommunikatsioon ja energeetika; keskkond; ning haridus, noored ja kultuur. Need koosseisud määras kindlaks Euroopa Ülemkogu 2002. aasta juunis Sevillas (üldasjad ja välisasjad viidi lahku Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris). Kuni 1999. aastani tegutses ligi 22 nõukogu koosseisu, kuid Euroopa Ülemkogu otsustas 1999. aasta detsembris vähendada koosseise 16ni.
  
  
• Üldasjade, välisasjade, majandus- ja rahandusküsimuste ning põllumajanduse koosseisu ministrid kohtuvad tavaliselt iga kuu. Nõukogu teised koosseisud kohtuvad üks kuni kolm korda poolaastas. Aastas toimuvate nõukogu istungite koguarv on järk-järgult suurenenud, 1967. aastal peeti 20 ja 1993. aastal rekordiliselt 96 istungit. Pärast seda on istungite arv stabiliseerunud, jäädes vahemikku 70–75 istungit aastas.
  
  
• Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Liikmesriikide vahel on jagatud 345 häält. Kui nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, on kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks vaja, et vähemalt 14 nõukogu liiget annavad vähemalt 255 poolthäält. Lisaks võib nõukogu liige taotleda kinnitust, et poolthääled esindavad vähemalt 62% ELi rahvaarvust. Lissaboni lepingu kohaselt hakatakse kvalifitseeritud häälteenamuse uusi sätteid kohaldama alates 1. novembrist 2014.
  
  
• Nõukogu koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu eesistujaks on liikmesriikide esindajad nõukogus, kes vahetuvad iga poole aasta tagant. Välisasjade nõukogu eesistuja on välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
  
  
• Liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (COREPER) vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest. Selle komitee enda tööd valmistab aga ette üle 150 liikmesriikide esindajatest koosneva komitee ja töörühma.
  
  
• Viimastel aastatel on nõukogu põhisuundumuseks olnud suurem läbipaistvus ja avatus nii dokumentidele juurdepääsu kui ka avalike arutelude osas.1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatas nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.Nimetatud lepingu kohaselt on nõukogu istungid avalikud seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja nende üle hääletamisel.Avalikke arutelusid ja mõttevahetusi saab jälgida nõukogu voogvideo portaali http://video.consilium.europa.eu/ vahendusel.
  
  
• Nõukogu istungid toimuvad Brüsselis ning aprillis, juunis ja oktoobris Luxembourgis.Istungeid on peetud ka mujal, eelkõige Genfis seoses WTO läbirääkimistega.
  
  
• Nõukogu esimesel istungil 1967. aastal oli laua ümber üksnes kuus asutajariiki, kes kõnelesid nelja keelt.ELi laienemise tulemusena 1973. (Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik), 1981. (Kreeka), 1986. (Hispaania ja Portugal), 1995. (Austria, Soome ja Rootsi), 2004. (Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia) ja 2007. aastal (Bulgaaria ja Rumeenia) on riike nüüd 27 ja ametlikke keeli 23.
  
  
• Peale 3000 korralise ja ametliku nõukogu istungi, mida on peetud alates 1967. aastast, korraldab eesistujariik igal poolaastal mitmeid ministrite mitteametlikke kohtumisi oma riigis. Nimetatud kohtumistel ei võeta vastu ametlikke järeldusi ega otsuseid, kuid need annavad ministritele võimaluse mitteametlikult arvamusi vahetada, sageli selleks, et kavandada suuniseid edasisteks meetmeteks.
  
  
• Nõukogu abistab peasekretariaat peasekretäri juhtimisel, kelleks praegu on Pierre de Boissieu. Peasekretariaadis töötab ligikaudu 3500 ametnikku.
  
  
• Nõukogu peasekretariaat abistab ka Euroopa Ülemkogu ja selle eesistujat Herman Van Rompuyd.
  
  
• Nõukogu asukoht on Brüsselis ja alates 1995. aastast Justus Lipsiuse nimelises peahoones Euroopa kvartalis Schumani ringi kõrval. Nõukogu asus varem Ravensteini hoones Brüsseli kesklinnas ja aastatel 1971–1995 Charlemagne'i hoones.