Tõhusam majanduse juhtimine

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu andis 4. oktoobril rohelise tule kuuest õigusaktist koosnevale paketile, et tõhustada majanduspoliitika koordineerimist ja järelevalvet Euroopa Liidus tervikuna ja konkreetsemalt euroalal. Selle nn kuuspaki eesmärk on tagada eelarve ja makromajanduse stabiilsus kogu liidus.

© Fotolia

Eelarveline stabiilsus

Nelja õigusaktiga kuuest reformitakse ELi stabiilsuse ja kasvu pakti, mis on raamistik riikide eelarvepoliitika koordineerimiseks eesmärgiga tagada usaldusväärne riigi rahandus. Paketiga määratakse kindlaks kontrollväärtus iga-aastase valitsemissektori eelarve puudujäägi (3 % SKPst) ja koguvõla (6 % SKPst) jaoks. Kui nendest väärtustest kinni ei peeta, käivitatakse nn ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, et mõjutada riiki puudujääki korrigeerima.

Uues õigusaktis pööratakse rohkem tähelepanu valitsemissektori võla vähendamisele. Need liikmesriigid, kelle võlg ületab 60 % SKPst, peavad võtma meetmeid võla vähendamiseks ja seda isegi siis, kui nende puudujääk jääb allapoole kontrollväärtust (3 %).

Selleks et euroala liikmesriigid peaksid kinni eelarvedistsipliinist, hakatakse sanktsioone kohaldama varasemast kiiremini ja need on palju järjepidevamad. Näiteks kui riik, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, ei ole võtnud vajalikke meetmeid puudujäägi korrigeerimiseks, peab ta esitama intressi mittekandva tagatise, mille suurus on kuni 0,2 % SKPst. Kui eeskirju ka edaspidi ei täideta, muutub tagatis trahviks. Lisaks sellele võimaldab jõulisem menetlus koos nõukogu uue hääletamiskorraga käivitada sanktsioonide kehtestamise praegusega võrreldes automaatsemalt.

Lisaks sellele viiakse liikmesriikide raamatupidamisarvestuse, statistika- ja prognoosimistavad vastavusse ELi normidega. Kui leitakse, et euroala riik esitab asjakohaseid andmeid aruannetes valesti, saab määrata lisatrahvi. 

Makromajanduslik stabiilsus

Kahe teise õigusaktiga kehtestatakse varajase hoiatamise süsteem põhjendamatute makromajanduse tasakaalunihete jaoks ja mehhanism tasakaalunihete korrigeerimiseks. Need nihked viitavad negatiivsetele suundumustele paljudes majandusvaldkondades, näiteks seoses tööjõu ühikukulu, laenude kasvu, ekspordi turuosa ja eluruumide hindadega.

Uue süsteemi alusel hakatakse võimalike tasakaalunihete hindamiseks kasutama majandusnäitajate tulemustabelit. Selle eesmärk on teha põhjalik analüüs, et teha kindlaks, kas sellised nihked võiksid tekitada probleeme. Kui tasakaalunihet peetakse tõsiseks või riskantseks, võidakse asjaomase liikmesriigi suhtes hakata kohaldama ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Kui euroala riik jätab sobivad meetmed korduvalt võtmata, võidakse määrata iga-aastane trahv, mis ulatub kuni 0,1 %ni riigi SKPst.

Uute eeskirjade vastuvõtmine

Ministrite heakskiidule eelnes Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamine 28. septembril. Pärast seda, kui õiguskeele eksperdid on teksti läbi vaadanud, võetakse tekstid ametlikult vastu ja avaldatakse ELi Teatajas.

Uued eeskirjad peaksid jõustuma 2012. aasta alguses.

Lisateave:
Nõukogu kinnitab majanduse juhtimise asjus saavutatud kokkuleppe – lühike pressiteade
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu pressiteade
Pressikonverentsi veebiülekanne