ELi riigipead ja valitsusjuhid tegid 28.–29. oktoobril Brüsselis toimunud kohtumisel olulisi otsuseid, mille eesmärk on euroala tugevdamine. Nad kiitsid heaks majanduse juhtimise rakkerühma lõpparuande ning jõudsid kokkuleppele, et euroala vajab alalist kriisiohjemehhanismi.
„Euroopa Ülemkogu on rakkerühma aruande heakskiitmise ja euroala kriisiohjemehhanismi tulevikku käsitleva otsuse kaudu sõlminud kindla kokkuleppe euroala tugevdamiseks. See on üks olulisemaid otsuseid, mida me oleme viimaste kuude jooksul teinud,” ütles Herman Van Rompuy.
Kõige suurem uuendus on uue makromajandusliku järelevalve raamistiku loomine, et märgata tekkivat tasakaalustamatust ja muid ohte, sealhulgas konkurentsivõimega seotud kõrvalekaldeid.
Samuti tugevdatakse tugevama stabiilsuse ja kasvu pakti kaudu fiskaalpoliitilist vastutust. Uute eeskirjade kohaselt võib järkjärgulisi sanktsioone kohaldada eelarve järelevalve varasemal etapil. Eelarve puudujäägi kriteeriumi kõrval hakatakse arvesse võtma ka valitsemissektori võlga.
Lisaks leppis Euroopa Ülemkogu kokku, et euroala finantsstabiilsuse tagamiseks luuakse alaline kriisiohjemehhanism. Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy alustab liikmesriikidega konsultatsioone selle mehhanismi loomiseks vajalike muudatuste üle, mis tuleb piiratud määral teha aluslepingus.
Euroopa Ülemkogu määras samuti kindlaks ELi prioriteedid eelseisvaks G20 tippkohtumiseks Sŏulis. Olulisteks teemadeks on muu hulgas finantssüsteemi jätkusuutlikkus, kõrge tööpuuduse määr ja ülemaailmsete toorainehindade prognoosimatus. EL rõhutab Sŏulis vajadust tagada turgude avatus ja võtta vastu majanduskasvule suunatud arengukava. Samuti tõstatatakse Rahvusvahelise Valuutafondi reformimise küsimus.
Lõpetuseks arutasid Euroopa Liidu juhid ettevalmistusi Cancúni kliimakonverentsiks ning ELi peamisi sõnumeid eelseisvateks tippkohtumisteks USA, Venemaa ja Ukrainaga.
Lisateave:
Euroopa Ülemkogu järeldused (pdf)
Pressikonverentsi veebiülekanne
Rakkerühma aruanne (täielik tekst)
Teabeleht järelevalvemenetluste kohta ELis