Tööhõive ja majanduskasvu strateegia
 |
|
Jan Peter Balkenende, Madalmaade peaminister
Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu eesistuja
Nicolas Sarkozy, Prantsusmaa president
José Luis Rodríguez Zapatero, Hispaania peaminister
Georgios Papandreou, Kreeka peaminister
Angela Merkel, Saksamaa liidukantsler
© Euroopa Liit, 2010
|
Euroopa Ülemkogu leppis kokku tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva uue strateegia ehk ELi 2020. aasta strateegia peamised elemendid. 25.–26. märtsil toimunud kohtumist juhatanud eesistuja Herman Van Rompuy jaoks võtab see strateegia kokku sotsiaalse turumajanduse Euroopa mudeli, milles on olulisel kohal keskkonnamõõde. „Selle mudeli kindlustamiseks peaksid majandustulemused olema väga head”.
Strateegia peaks suurendama konkurentsivõimet ja tootlikkust ilma sotsiaalset ühtekuuluvust kahjustamata. Selle eesmärgini jõudmiseks seati viis peamist eesmärki:
- vähendada vaesust;
- suurendada tööealise elanikkonna tööhõive määra 75%-ni;
- saavutada kliima ja energiaga seotud ELi eesmärgid: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energia tarbimises ja suurendada energiatõhusust;
- vähendada koolist väljalangevust ja suurendada kõrgharidust omandavate üliõpilaste arvu; ning
- investeerida 3% ELi SKPst teadusuuringutesse ja innovatsiooni.
Nimetatud peamiste eesmärkide alusel kehtestavad liikmesriigid riiklikud eesmärgid.
EL peab keskenduma probleemidele, milleks on konkurentsivõime ja liikmesriikidevahelised erinevused, pidades silmas ka välismõõdet. Riigipead ja valitsusjuhid kutsusid üles koordineerima poliitikaid, tugevdama eelarvedistsipliini ja parandama maksebilanssi.
ELi liidrid vahetasid arvamusi selle üle, millised peaksid olema ELi prioriteedid juunis toimuval G20 tippkohtumisel Torontos.
Kliimamuutuste osas otsustas Euroopa Ülemkogu jõupingutused rahvusvahelises läbirääkimisprotsessis ümber suunata. „ELil on keskkonna osas jätkuvalt ambitsioonikad eesmärgid, kuid pärast Kopenhaageni konverentsi vajame etapiviisilist lähenemisviisi”, rõhutas Herman Van Rompuy.
Euroala liikmesriigid olid solidaarsed Kreekaga, tehes otsuse toetada vajaduse korral riiki rahaliselt. Euroala liikmesriigid leppisid kokku finantspaketis, mis sisaldab kahepoolseid laene euroala liikmetelt ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolset rahastamist. Paketi kasutamise aluseks on Kreeka valitsuse taotlus.
Lisateave:
Euroopa Ülemkogu järeldused
Euroala liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus
Pressikonverentsi veebiülekanne