|
Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine
 |
|
© Fotolia
|
Üle kogu maailma on bioloogiline mitmekesisus – ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus – endiselt tõsises ohusSenise olukorra jätkumise korral on ülioluliste looduse poolt tasuta pakutavate ökosüsteemi teenuste kadumisega kaasnev iga-aastane kahju hinnanguliselt 50 miljardit eurot ning 2050. aastaks võib kumuleerunud heaolu vähenemine moodustada kokku 7 % SKPst.Selle küsimusega tegelemiseks püstitati 15. märtsil toimunud nõukogu (keskkond) istungil uus põhieesmärk, milleks on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähendamine ELis aastaks 2020, ning määratleti visioon looduse praeguse rikkuse kaitsmisest kuni aastani 2050.
Vaatamata seni tehtud jõupingutustele ei ole ELi ja maailma tasandil seatud bioloogilise mitmekesisuse alaseid eesmärke täidetud.Ekspertide sõnul on rohkem kui üks kolmandik liikidest väljasuremisohus ning hinnanguliselt on 60 % maakera ökosüsteemide olukord viimase 50 aasta jooksul pidevalt halvenenud.
Keskkonnaministrid toonitasid, et aasta 2010, mis on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta, ning eelkõige septembris toimuv ÜRO peaassamblee kõrgetasemeline kõnealusele küsimusele pühendatud kohtumine pakuvad haruldase võimaluse mobiliseerida maailm bioloogilise mitmekesisuse ülemaailmse kriisiseisundi käsitlemiseks.Käimas on arutelud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni läbivaatamise üle.Need võidakse lõpule viia 2010. aasta oktoobris toimuval konventsiooniosaliste 10. konverentsil Nagoyas, Jaapanis.
Bioloogiline mitmekesisus on väärtus omaette, kuid lisaks sellele seisneb tema väärtus ka ökosüsteemi teenustes, näiteks toidu ja veega varustamises, looduslikus kaitses üleujutuste ja tormide eest ning kliima reguleerimises.Koos kliimamuutustega kujutab bioloogilise mitmekesisuse hävimine endast kogu maailmale kõige tõsisemat keskkonnaohtu.
Täiendav teave:
Nõukogu järeldusedbioloogilise mitmekesisuse säilitamise kohta 2010. aasta järgsel perioodil
Nõukogu pressiteade
Pressikonverentsi veebiülekanne
|