Stockholmi programm - turvalisema Euroopa nimel
 |
|
Stockholmi vanalinn
© Euroopa Liit
|
Vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna uue viieaastase ELi tegevuskava ehk Stockholmi programmi eesmärk on muuta Euroopa turvalisemaks, kaitstes samas kodanike õigusi. Seda strateegilist dokumendi arutasid justiits- ja siseministrid 30. novembril ja 1. detsembril. Dokument võetakse vastu Euroopa Ülemkogu kohtumisel 10.–11. detsembril.
Programmi kohaselt peab Euroopa Liit olema ühtne piirkond, kus on kaitstud põhivabadused ja -õigused. Kodanike eraelu puutumatust tuleb kaitsta ka väljaspool riigipiire, eelkõige isikuandmete kaitse tagamise kaudu.
Endiselt eksisteerivad takistused õigusaktide tunnustamisel teistes liikmesriikides. Takistuste kõrvaldamiseks tuleb vajalikud vahendeid kasutusele võtta. Hõlbustada tuleks inimeste juurdepääsu kohtutele, et nad saaksid kaitsta oma õigusi kogu liidus.
Välja tuleks töötada sisejulgeolekustrateegia, et paremini võidelda organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude ohtudega. See tugevdaks näiteks politseikoostööd, piirihaldust ja kodanikukaitset.
Teine põhieesmärk on luua terviklik Euroopa rändepoliitika, mis põhineb solidaarsusel ja vastutusel. Edukalt hallatud ränne toob kasu kõigile, kuid samas tuleb tulemuslikult tegutseda ebaseadusliku sisserände takistamise nimel. Kaitset vajavatel inimestel peab olema juurdepääs tõhusatele varjupaigamenetlustele.
Lissaboni leping tõhustab otsuste tegemise protsessi justiits- ja siseküsimuste valdkonnas. Tavapärast seadusandlikku menetlust, kus nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamendil on võrdväärne seadusandlik pädevus, kohaldatakse nüüd enamikes valdkondades, näiteks seadusliku rände ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö puhul. Sellest tulenevalt võib Euroopa Kohus läbi vaadata nii ELi kui ka liikmesriikide meetmeid, mis on võetud nendes valdkondades.
Täiendav teave:
Nõukogu pressiteade
Nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne (siseküsimused)
Nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne (justiitsküsimused)
Lissaboni lepingu mõju justiits- ja siseküsimuste nõukogule