25.06.2012
25. juunil Luxembourgis kohtunud välisasjade nõukogu võttis vastu ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku. Nimetatud raamistikuga kaasneb tegevuskava, mis sisaldab 97 meedet, mida liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad 2014. aasta lõpuks rakendama.
„Inimõigused on üks minu peamisi prioriteete ja kõiki meie välissuhteid suunav aluspõhimõte. Selle tervikliku paketiga tahame me suurendada ELi inimõiguste poliitika tõhusust ja nähtavust,” ütles liidu välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashton.
Strateegiline raamistik
Raamistik suunab liidu tegevust inimõiguste edendamisel kahepoolsetes ja mitmepoolsetes suhetes teiste riikidega. Raamistikuga süstematiseeritakse töö, mida EL on seni teinud oma kahepoolsetes suhetes, inimõigustealastes ja poliitilistes dialoogides, kriisiohje missioonidel ning rahvusvahelistes institutsioonides.
Dokumendis esitatakse peamised strateegilised eesmärgid: jätkata inimõiguste integreerimist kõigisse ELi välispoliitika valdkondadesse, sealhulgas kaubandus, investeerimine, energeetika, tehnoloogia ja telekommunikatsioon, keskkond, arengukoostöö, terrorismivastane võitlus ning ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika.
Prioriteedid hõlmavad sõna- ja arvamusvabaduse ning ühinemis- ja kogunemisvabaduse edendamist (nii internetis kui väljaspool seda), diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust ning surmanuhtluse, piinamise ja ebainimliku kohtlemise vastaste kampaaniate jätkamist.
Tegevuskava
Strateegilist raamistikku rakendatakse kaheks ja pooleks aastaks koostatud tegevuskava abil. 97 konkreetset meedet on jaotatud 36 kategooriasse, hõlmates muu hulgas inimõiguste aspekti lisamist kõigisse ELi õigusaktide mõjuhinnangutesse, kõige olulisemate rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute ratifitseerimise ja rakendamise edendamist kogu maailmas ning usu- ja veendumusvabadust käsitlevate ELi suuniste väljatöötamist.
Tegevuskavas sätestatakse eeldatavad tulemused, meetmed ise, nende ajakava ja isevastutus. Meetmeid rakendavad Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus. Nemad määravad kindlaks tegevuskava rakendamise ja järelevalve mehhanismid.
Inimõiguste eriesindaja
Nõukogu on valmistanud ette ka ELi inimõiguste eriesindaja ametisse nimetamise.
ELil saab esmakordselt olema eriesindaja, kelle volitusi ei määra mitte geograafiline piirkond, nagu näiteks ELi eriesindaja Afganistanis või Kosovos, vaid valdkond.
Kandidaadi kõnealusele ametikohale valib välja ja esitab liidu kõrge esindaja Catherine Ashton ning kiidab heaks nõukogu. Volituste kestus on kaks aastat.
Nõukogu võttis vastu ka lühikesed järeldused, milles rõhutatakse ELi otsusekindlust edendada inimõigusi ja demokraatiat kogu maailmas, ning aruande inimõiguste toetamise alase ELi tegevuse kohta 2011. aastal.
Täiendav teave:
Pressiteade
Pressikonverentsi video
Nõukogu järeldused inimõiguste ja demokraatia kohta
ELi inimõiguste ja demokraatia strateegiline raamistik. Teabeleht.