Hispaania eesistumisperiood nõukogus käesoleva aasta esimesel poolel võimaldas Euroopal säilitada aktiivse poliitika isegi kriisi kõige pakilisematel hetkedel, rõhutab Hispaania valitsusjuht José Luis Rodríguez Zapatero nõukogu veebilehele antud intervjuus.
Härra eesistuja, Hispaania eesistumine läheneb lõpule pärast kuut kuud, millele andsid tooni Lissaboni lepingu jõustumine ja kaugeleulatuva mõjuga otsused finants- ja majanduskriisile vastu astumiseks. Millise hinnangu annate Teie sellele eesistumisperioodile?
See poolaasta oli väga oluline Euroopale, kellel oli tarvis astuda otsustavaid samme esmatähtsates valdkondades: rakendada täielikult ja tõhusalt aluslepingut ning töötada välja poliitikaid ja võtta meetmeid, mis aitaksid tegeleda kriisi kõigi aspektidega. Sel perioodil kooskõlastati tegevust kõrgeimal võimalikul tasemel Euroopa institutsioonide ja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide vahel ning võeti meetmeid, mis veel mõned kuud tagasi tundusid mõeldamatuna, seda nii Kreeka päästmise kui ka 750 miljardi euro suuruse Euroopa stabiilsusmehhanismi vastuvõtmise osas.
Selle poolaasta eesistumise üheks silmapaistvaimaks saavutuseks tuleb lugeda asjaolu, et ilma aluslepinguta oleks uute väljakutsetega tegelemine olnud palju keerulisem ning et jagatud vastutuse põhimõte töötab hästi kõigil tasanditel. Möödunud kuude jooksul osutus eesistujariigile äärmiselt oluliseks tugevdada Euroopa ühtsuse kujundit ning Euroopa suutlikkust äratada usaldust ja luua stabiilsust.
Kuidas on Teie riigil õnnestunud ellu viia eesistumisprogrammi aluseks olnud nelja prioriteeti?
Aluslepingu rakendamisega seoses toetasime eesistujariigina täielikult uut Euroopa Ülemkogu institutsiooni ja uut välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohta ning oleme oma tegevuses võtnud alati täiel määral arvesse aluslepinguga loodud uut institutsioonilist tasakaalu. Sellel eesistumisperioodil ei tegeldud mitte individuaalse ülemvõimu ja liidrirolli taotlemise, vaid jõudude ühendamise ja vastutuse võtmisega.
Majandusprobleemidega seoses tuli meil võtta otsustavaid meetmeid nii lühiajalise mõju avaldamiseks kui ka olulise reformiprotsessi edendamiseks keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis. Seepärast otsustati viimasel Euroopa Ülemkogul avaldada viivitamatu meetmena pankade sooritatud stressitestide tulemused ning Euroopa Liidu laiaulatuslike reformide programmina kiideti heaks majanduskasvu ja tööhõive strateegia. Ma usun, et nende kuue kuu jooksul on Hispaania eesistumisel õnnestunud Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide toel teha Euroopast usaldusväärne eeskuju kriisiga võitlemisel.
Kui rääkida ülejäänud kahest peamisest valdkonnast, mida pidasime eesistumisperioodil eriti tähtsaks (välissuhted ning meie kodanike õiguste ja turvalisuse suurendamine), siis saavutasime positiivseid tulemusi kõigil toimunud tippkohtumistel, eelkõige Ladina- ja Kesk-Ameerika riikidega peetud tippkohtumistel, ning tegime olulisi ettepanekuid seoses selliste tundlike teemadega nagu soolise vägivalla kaotamine ja terrorismivastane strateegia.
Eesistujariigil on Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide abiga õnnestunud oma programmi ulatuslikult täita ja see on lubanud Euroopal säilitada aktiivse poliitika isegi kriisi kõige pakilisematel hetkedel.
Kas Te kirjeldaksite lähemalt majanduspoliitikate koordineerimist?
Hispaania on oma eesistumisperioodi algusest peale pidanud Euroopa majanduspoliitikate koordineerimist esmatähtsaks ülesandeks ja majanduse arengud viimastel kuudel on seda vajadust üksnes kinnitanud. Seetõttu on Hispaania roteeriva eesistujana edendanud ja toetanud majanduse juhtimise tugevdamist järgmiste meetmetega. Kõigepealt toetasime me ELi 2020. aasta strateegia käivitamist, mis on otsustav samm Euroopa struktuurireformide protsessis eesmärgiga saavutada pidev, kaasav ja töökohti loov majanduskasv. Roteeriva eesistujariigina ning majandus- ja rahaliidu liikmena on Hispaania aidanud leida koordineeritud Euroopa vastust Euroopa turgusid mõjutanud rahvusvahelisele majandus- ja finantskriisile ning riikidest võlgnike kriisile reageerimiseks. Hispaania tegi samuti aktiivset koostööd Herman Van Rompuy juhitava töökonna töö tulemuste rakendamisel. Töökonna eesmärk on parandada eelarvedistsipliini ja töötada välja tõhusamad kriisiohje mehhanismid.
Kuidas on sujunud koostöö eesistujakolmikusse kuuluvate Belgia ja Ungariga?
Hispaania eesistumine lähtus Lissaboni lepingu vaimust juba enne lepingu jõustumist, kui me töötasime koos järgmiste eesistujariikidega (Belgia ja Ungari) välja koostööraamistiku, mille põhjal koostati 18-kuuline programm ja esimest korda Euroopa Liidu ajaloos ühine eesistumislogo. Hispaania mõistis, et iga ettevõtmise puhul järgitav järjepidevuse idee, mis nüüd on tagatud Euroopa Ülemkogu eesistuja ja kõrge esindaja ametikohaga, peaks peegelduma ka paremas koordineerimises kolme roteeriva eesistujariigi vahel. See iseloomustaski meie koostööd Belgia ja Ungariga. Seni on tulemused olnud suurepärased, seda nii enne meie eesistumisperioodi kui ka selle jooksul, ning me loodame anda oma tõhusa panuse Belgia ja Ungari õnnestumistesse lähikuudel.