21.02.2012
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis 21. veebruaril vastu uued eeskirjad lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta. Määrusega kehtestatakse ühised ELi avalikustamisnõuded ja ühtlustatakse reguleerivate asutuste volitusi, mida nad võivad kasutada erandolukorras, kui finantsstabiilsus on tõsises ohus.
Määrus, mille pidi heaks kiitma ka Euroopa Parlament, hõlmab kõiki finantsinstrumentide liike, kuid võttes arvesse lühikeseks müügiga (vt kasti allpool) kaasnevaid potentsiaalseid riske, on see kauplemisvorm uutes eeskirjades kesksel kohal.
Läbipaistvuseeskirjad
ELis noteeritud ettevõtete aktsiates võetavate märkimisväärsete lühikeste netopositsioonide puhuks luuakse määrusega kaheastmeline teavitamismudel. Kui positsioon ületab madalama künnise, tuleb sellest eraviisiliselt teavitada reguleerivaid asutusi, nii et viimased saaksid tuvastada ja uurida lühikeseks müügi tehinguid, mille puhul võib olla tegemist kuritarvitamisega või mis võivad põhjustada süsteemseid riske. Kui positsioon ületab kõrgema künnise, tuleb see avalikustada turule, et anda kasulikku teavet teistele turuosalistele.
Riigi võlakohustuse puhul tuleb ELi emiteerijatega seotud märkimisväärsetest lühikestest netopositsioonidest alati eraviisiliselt teavitada reguleerivaid asutusi.
Samuti nähakse tekstis ette kohustus teavitada nendest krediidiriski vahetustehingute märkimisväärsetest positsioonidest, mis on seotud ELi riigi võlakohustuse emiteerijatega.
Mis on lühikeseks müük?
Lühikeseks müük on kauplemisviis, mille puhul investorid müüvad väärtpaberit, mida neil ei ole, kuid mis on neile lubatud üle kanda, eesmärgiga osta see hiljem tagasi. Kui väärtpaberi hind langeb, saavad lühikeseks müüjad pärast kõnealuste väärtpaberite tagasiostmist kasu hinnaerinevuselt.
Lühikeseks müük on levinud kauplemistava enamikel finantsturgudel. Kuigi kõige tavalisem on see väärtpaberitega kauplemisel, ei ole sugugi ebaharilik, kui seda kasutatakse ka muud laadi finantsinstrumentide, näiteks riigivõlakirjade müügil.
Laias laastus võib lühikeseks müügi jagada kahte liiki: 1.
kaetud lühikeseks müük, mille korral müüja on väärtpaberid laenuks võtnud või sõlminud kokkuleppe, et tagada nende laenuks võtmine enne lühikeseks müügi toimumist; 2.
katteta lühikeseks müük, mille korral müüja ei ole lühikeseks müügi ajaks väärtpabereid laenuks võtnud ega taganud, et neid saab laenuks võtta.
Katteta lühikeseks müügi piirangud
Katteta lühikeseks müügi põhjustatud suuremate riskide leevendamiseks peab igaüks, kes sõlmib lühikeseks müügi lepingu, olema müügi ajaks võtnud instrumendid laenuks, sõlminud lepingu nende laenuks võtmiseks või teinud muud kokkulepped, et tagada instrumentide laenuks võtmine tehingu arveldamise ajaks.
Neid piiranguid ei kohaldata riigi võlakohustuse lühikeseks müügi puhul, kui tehingu eesmärk on katta emiteerija võlainstrumentide pikka positsiooni. Lisaks sellele, kui riigi võlakohustuse likviidsus langeb allapoole kindlaksmääratud künnist, võib reguleeriv asutus katteta lühikeseks müügi piirangute kohaldamise ajutiselt peatada.
Reguleerivate asutuste volitused erandolukorras
Erandolukorras võivad reguleerivad asutused ajutiselt nõuda suuremat läbipaistvust või kehtestada lühikeseks müügile ja krediidiriski vahetustehingutele piirangud.
Sellises olukorras koordineeriks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) reguleerivate asutuste tegevust eesmärgiga tagada, et võetavad meetmed on tõepoolest vajalikud ja proportsionaalsed. ESMA-le antakse ka volitused võtta meetmeid piiriülese mõjuga olukorras.
Lingid:
Pressiteade määruse vastuvõtmise kohta
Määruse täistekst (pdf)
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne
Lühikeseks müük (ELi ühtse turu veebilehed)