Valmisolek abistada arengumaid

Nearly two and a half billion euros a year from 2010 to 2012, that is the amount the EU December summit agreed to allocate to developing countries to help them fight climate change. With this commitment, heads of state and government are sending a strong message to the negotiators at the Copenhagen Climate Conference.

<p>Fredrik Reinfeldt, Prime Minister of Sweden,<br />who chaired the summit on 10 and 11 December 2009<br />Photo: Council of the European Union</p>

Fredrik Reinfeldt, Prime Minister of Sweden,
who chaired the summit on 10 and 11 December 2009
Photo: Council of the European Union

Valmisolek abistada arengumaid


Fredrik Reinfeldt, Rootsi peaminister,
10.–11. detsembri tippkohtumise eesistuja

Foto:Euroopa Liidu Nõukogu

Ligikaudu kaks ja pool miljardit eurot aastas aastatel 2010–2012 on summa, mille eraldamises arengumaadele lepiti kokku Euroopa Liidu detsembrikuu tippkohtumisel, et aidata neil võidelda kliimamuutustega.Selle kohustuse võtmisega edastavad riigipead ja valitsusjuhid kindla sõnumi Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi läbirääkimistel osalejatele.

Kõik 27 liikmesriiki toetasid kiire rahalise toetuse andmist, andes oma õiglase panuse rahvusvahelisse toetusesse, et abistada arengumaid nende heitkoguste vähendamiseks tehtavates jõupingutustes.Lisaks rõhutas Euroopa Ülemkogu, et tarvis on märkimisväärselt suurendada riiklikku ja erasektori poolset rahastamist kuni aastani 2020.EL on teinud pakkumise viia heitkoguste vähendamine 2020. aastaks 30 %-ni, kui teised arenenud riigid samasuguseid jõupingutusi teevad.Euroopa Liit on pühendunud ülemaailmse, laiaulatusliku ja ambitsioonika Kopenhaageni kokkuleppe saavutamisele.

ELi juhid arutasid ka majanduse, rahanduse ja tööhõivega seotud olukorda.Seoses finantsturgude uue ülemaailmse korraldusega innustas Euroopa Ülemkogu Rahvusvahelist Valuutafondi kaaluma oma läbivaatamise käigus kõiki võimalusi, sealhulgas kindlustustasusid ja ülemaailmset finantstehingute maksu.

Järgmisel aastal käivitatakse ELi 2020. aasta strateegia – uus tegevuskava konkurentsivõime parandamiseks ja Euroopa Liidu püsiva majanduskasvu potentsiaali suurendamiseks.Kümme aastat rakendatud Lissaboni strateegia järelmeetmena võetakse selles arvesse kriisi mõjust majandusele ja sotsiaalvaldkonnale ning rahvastiku vananemisest ja kliimamuutustest tulenevaid probleeme.Käimas on konsultatsioonid tulevase strateegia teemal ning juhid jäävad ootama arutelu ettepaneku üle 2010. aasta kevadisel tippkohtumisel.

Seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga võttis Euroopa Ülemkogu vastu Stockholmi programmi aastateks 2010–2014.Põhirõhk asetatakse põhiõiguste ja -vabaduste austamisele, tagades samal ajal turvalisuse Euroopas.

Täiendav teave:

Euroopa Ülemkogu järeldused

Pressikonverentsi veebiülekanne

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah    Ei

 

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?