Valmis Kopenhaageniks
 |
|
Foto: ELi Nõukogu
|
29.–30. oktoobril Brüsselis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel jõuti kokkuleppele kliimamuutuste vastu võitlemise rahastamise küsimuses. „ELil on nüüd Kopenhaageni konverentsi lähenedes väga tugev läbirääkimispositsioon,” teatas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, kes on praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja (pildil). EL on selles protsessis jätkuvalt juhtrollis.
Detsembris toimuvat ÜRO kliimakonverentsi silmas pidades leppisid Euroopa juhid kokku selles, kui palju on vaja anda arengumaadele rahalist abi globaalse soojenemise vastu võitlemiseks. Nad kinnitasid prognoosi, mille kohaselt võivad kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võetavate meetmete kogukulud arengumaades ulatuda 2020. aastaks ligikaudu 100 miljardi euroni aastas.
Tõhusate meetmete edasilükkumise vältimiseks oleks 2012. aastani vaja kiiret rahvusvahelist rahastamist suurusjärgus 5–7 miljardit eurot aastas. Sõltuvalt teiste oluliste osalejate võetud asjakohastest kohustustest on liikmesriigid valmis vabatahtlikkuse alusel kandma oma õiglase osa nendest kuludest.
Prognooside kohaselt on vajalik ülemaailmse avaliku sektori toetuse kogumäär 2020. aastaks
22–50 miljardit eurot aastas. See eeldab ülemaailmset kokkulepet, et kõik riigid, välja arvatud vähim arenenud riigid, osalevad rahastamises oma heitkoguste taseme ja SKP alusel.
Otsus selle kohta, kui suure osa iga liikmesriik kannab rahastamise kogukuludest, tehakse pärast Kopenhaageni konverentsi, võttes arvesse iga riigi maksevõimet.
Vastusena Lissaboni lepingut puudutavale Tšehhi Vabariigi taotlusele andsid ELi juhid Tšehhi Vabariigile võimaluse loobuda põhiõiguste harta kohaldamisest. „Tee lepingu lõplikule ratifitseerimisele on nüüd avatud,” ütles peaminister Fredrik Reinfeldt. Eesistujariik on valmis tegutsema niipea, kui Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohus annab loa ja Tšehhi Vabariigi president on lepingule alla kirjutanud.
ELi juhid kiitsid samuti heaks suunised tulevase Euroopa välisteenistuse kohta. Nimetatud uus teenistus peaks aitama muuta Euroopa Liitu võimekamaks, sidusamaks ja strateegilisemaks üleilmseks jõuks.
Majandusvaldkonnas rõhutasid riigijuhid, et vaatamata algavale majanduse elavnemisele ei tohiks toetuspoliitikat lõpetada enne, kui majanduse elavnemine on täielikult tagatud. Vaja on aga valmistada ette koordineeritud strateegia ergutusmeetmetest loobumiseks, kui aeg selleks on õige. Tõenäoliselt veelgi suureneva töötuse leevendamiseks on jätkuvalt vaja aktiivset tööturupoliitikat.
Euroopa finantsjärelevalve tugevdamiseks tehtava tööga seoses kutsus ülemkogu tungivalt üles leppima detsembriks kokku ELi uue järelevalvestruktuuri loomise ettepanekute paketis.
Euroopa Ülemkogu võttis samuti vastu Läänemere piirkonna strateegia. Selle eesmärk on tegelda pakiliste keskkonnaprobleemidega ning toetada piirkonna majanduslikku edu. See võiks samuti olla teiste makropiirkondlike strateegiate mudeliks.
Täiendav teave aadressil:
Eesistujariigi järeldused (pdf)
Pressikonverentsi ülekanne internetis