01.07.2012
„2012. aasta teisel poolel ELi Nõukogu eesistujariigiks olev Küpros suunab oma jõupingutused sellele, et saavutada tõhusam ja kestlikum Euroopa, millel on paremini toimiv ja kasvul põhinev majandus, millel on olulisem tähendus oma kodanike jaoks ja mis osaleb aktiivselt maailma elus,” lausus Küprose Vabariigi president Demetris Christofias nõukogu veebilehele antud intervjuus.
Härra president! Selle eel, kui Küpros esimest korda pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal võtab üle rotatsiooni korras vahetuva ELi Nõukogu eesistujariigi rolli, sõnastas Teie riik visiooni „Parem Euroopa” – Euroopa Liit, millel on olulisem tähendus oma kodanike ja maailma jaoks ning mis pakub positiivset väljavaadet, eelkõige noorematele põlvkondadele. Kuidas on seda visiooni praeguses majanduskeskkonnas võimalik edendada?
Eesistujariik Küpros asub tööle parema Euroopa nimel, Euroopa Liidu nimel, millel on olulisem tähendus oma kodanike ja maailma jaoks. Me usume, et aruteludes tuleks eemalduda tavapärasest mõttevahetusest selle üle, kas Euroopat peaks olema vähem või rohkem. Tegelikult on oluline, et meil oleks parem Euroopa, tõhusam ja kestlikum Euroopa, paremini toimiva ja kasvul põhineva majandusega Euroopa, Euroopa, millel on olulisem tähendus oma kodanike jaoks, ja Euroopa, mis osaleb aktiivselt maailma elus ja on lähedane oma naabritega.
Ei ole kahtlust, et ELis toimuva finants- ja riigivõlakriisi sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on mõjutanud negatiivselt Euroopa elanike igapäevaelu ja õõnestanud sotsiaalset ühtekuuluvust. On ülim aeg suunata kõik meie jõupingutused parema Euroopa loomisele nooremate põlvkondade jaoks. Küprose eesistumisaja eesmärk on lootuste Euroopa. Isegi väike samm selles suunas on edusamm. See ei ole jõuline avaldus – me mõistame, et kuue kuu pikkune periood seab oma piirid; samas mõistame ka seda, et käes on aeg keskenduda majanduskasvule ning edendada töökohtade ja võimaluste loomist eelkõige noorte jaoks, kes on meie Euroopa tulevik.
Millised on prioriteetsed teemad, mida nõukogu Küprose eesistumisajal arutama hakkab?
Prioriteetseid teemasid ja olulisi küsimusi, mida nõukogu Küprose eesistumisajal arutama hakkab, on mitmeid, nende seas näiteks järgmised.
- Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ning asjakohased finantsprogrammid). Eesmärk on lõpetada läbirääkimised ning jõuda kokkuleppele õiglases ja tõhusas ELi eelarves, millega luuakse eeldused majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.
- Ühtekuuluvuspoliitika. Eesistujariigi eesmärk on teha võimalikult suuri edusamme, kuna oluline on viia lõpule ühtekuuluvuspoliitika uue õigusliku raamistiku üle peetavad läbirääkimised. Selleks tuleb aga esmalt lõpetada mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised.
- Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Eesistujariik Küpros püüab aruteludel astuda sammu edasi. Eesistujariik teeb kõik selle tagamiseks, et selleks ajaks, kui mitmeaastase finantsraamistiku osas saavutatakse kokkulepe, on sisuline töö ÜPP reformidega jõudnud nii kaugele, et need on võimalik kiiresti lõpule viia.
- Majanduse juhtimine – majanduskriis – majanduskasv. Eesistujariik Küpros kavatseb eelarvestabiilsuse tagamiseks töötada majanduse juhtimise uue, tõhustatud raamistikuga ja tugevdada eelarve järelevalvet. Lisaks edendab eesistujariik Küpros majanduskasvu soodustavaid poliitikasuundi, mis parandavad tõhusust, heaolu ja tööhõivet. Rõhuasetus on majanduskasvu loovatel valdkondadel, muu hulgas mitmeaastasel finantsraamistikul aastateks 2014–2020, ühtse turu süvendamisel, strateegial „Euroopa 2020” ning tööhõivepaketi ja noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamisel.
- Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Eesmärk on luua 2012. aasta lõpuks Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis keskendub liikmesriikide vahelise praktilise koostöö tõhustamisele rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õiguste kaitsmisel.
- Ühtne turg. Püüame süvendada ühtset turgu, et elustada Euroopa majandust, teha edusamme sotsiaalvaldkonnas ning toetada VKEde ja tarbijate vajadusi.
- Laienemispakett. Kavatseme edendada vajalikke protsesse/meetmeid, et laienemispoliitikaga jätkata.
Üks suuremaid väljakutseid on mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle peetavad läbirääkimised. Kuidas saab eesistujariik Küpros kaasa aidata nende läbirääkimiste edukale lõpetamisele?
Ootame toimikut, mille eesistujariik Taani meile „pärandab”, et saaksime jätkata nende väga hästi tehtud tööd. Meil on kavas teha mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste lõpetamiseks tõsist tööd. Meie eesmärk on saavutada kokkulepe õiglase ja tõhusa ELi eelarve osas, et selle abil saavutada majanduskasv, parandada konkurentsivõimet ja luua töökohti terves ELis, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide majanduse taastumist. Kogu praeguse majanduskeskkonna üle peetav arutelu on aga keeruline ning selle juures on vaja arvesse võtta liikmesriikide jõupingutusi ühitada eelarve konsolideerimine majanduskasvu ja töökohtade loomisega, säilitades samas sotsiaalset ühtekuuluvust.
Eesistujariik Küpros võtab neil läbirääkimistel ausa vahendaja rolli. Äärmiselt oluline on hea koostöö ELi institutsioonide vahel ja ühendusemeetodi kaitsmine, mis võimaldab tihedas koostöös eesistuja Van Rompuyga aasta lõpuks saavutada poliitilise kokkuleppe. Jätkame käimasolevat konsulteerimisprotsessi, austades sarnaselt eesistujariikidele Poolale ja Taanile institutsioonilise tasakaalu põhimõtet ning tehes konstruktiivselt koostööd Euroopa Parlamendiga.
Eesistujariik Küpros jätkab algselt eesistujariik Taani poolt ette valmistatud läbirääkimispaketi kasutamist arutelude tulemuste kajastamise põhivahendina. Kavatseme läbirääkimiste edendamiseks pidada juulis Brüsselis intensiivseid kahepoolseid kohtumisi liikmesriikidega nii poliitilisel kui ka tehnilisel, ekspertide tasandil. Nende eesmärk on arutada iga liikmesriigi prioriteete. Samal ajal kavatseme kaasata kõik nõukogu ettevalmistavad organid juulis üldasjade nõukogus toimuva ühisarutelu ettevalmistamisse. Mitmeaastane finantsraamistik on kuni läbirääkimiste lõpuni kõigi Küprose eesistumise ajal toimuvate üldasjade nõukogu istungite päevakorras. Lisaks ametlikele üldasjade nõukogu istungitele kavatseme korraldada augusti lõpus Küprosel Euroopa asjade ministrite mitteametliku kohtumise, mis on pühendatud spetsiaalselt mitmeaastasele finantsraamistikule. Meie eesmärk on viia toimik vajalikule tasemele, et võimaldada poliitilise kokkuleppe saavutamist oktoobris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Kui see ei osutu võimalikuks, jätkuvad arutelud COREPERi (alaliste esindajate komitee) ja üldasjade nõukogu tasandil, et valmistada toimik ette sulgemiseks detsembris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Mitmeaastase finantsraamistiku üle peetav mõttevahetus ei tohiks piirduda vaid liikmesriikide netopositsioonide arutamisega. Tuleb minna kaugemale. Eelarve eesmärk peaks olema edendada terves liidus majanduskasvu ja konkurentsivõimet, kuid ka solidaarsust ja õiglust, et toetada sotsiaalset ühtekuuluvust.
Mitmeaastase finantsraamistiku ühiste poliitikasuundade (näiteks ühtekuuluvuspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020) osas püüab eesistujariik saavutada läbirääkimistel võimalikult suuri edusamme.
Millistest uutest meetmetest oleks kasu, et tuua euroala kriisist välja, veelgi edendada majanduse juhtimist, tagada eelarvestabiilsus ning saavutada parem tööhõive ja jätkusuutlik majanduskasv?
Majanduse juhtimise parandamiseks on võetud arvukalt olulisi meetmeid ja neid on kavas veelgi võtta. Eesistujariik keskendub majanduse juhtimise uue, tõhustatud raamistiku rakendamisele ning edendab ja rakendab meetmeid, mida peetakse vajalikuks majanduse juhtimise jätkuvaks parandamiseks ning eelarve järelevalve tugevdamiseks, et tagada eelarvestabiilsus. Nn kuuspakk (majanduse juhtimise pakett), uus valitsustevaheline leping ning nn kakspakk (teine majanduse juhtimise pakett) on olulised uued vahendid, mille abil reformitakse fiskaalpoliitika kujundamist ja majanduse juhtimise parandamist. Oleme eesistujariigina valmis tööd jätkama, et saavutada edu uute meetmete võtmisel vastavalt nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja eurorühma otsustele.
Lisaks eelarve konsolideerimisele suunatud meetmetele on ülimalt oluline stimuleerida arengut ja majanduskasvu. On üldtunnustatud fakt, et majanduskasvule annavad hoogu erasektori agatused. Erasektori investeeringute võimaldamiseks ning parema tööhõive ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on ülimalt oluline taastada makromajanduslik stabiilsus ja usaldus riikide eelarvete vastu. Samuti edendatakse paljusid teisi majanduskasvu soodustavaid meetmeid, mida ma eespool nimetasin (näiteks ühtne turg).
Euroala ja terve ELi eelarvedistsipliiniga peab kaasnema tugeva kasvustrateegia edendamine. See on meie arvates tõhusaim viis võidelda praeguse majanduskriisi tagajärgedega. Ainult kokkuhoiul põhinev poliitika ei ole olnud edukas.
Kuidas süvendada ühtset turgu, mille 20. aastapäeva 2012. aastal tähistatakse?
Ühtne turg on alates 1992. aastast toonud Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele märkimisväärset kasu ja loonud uusi võimalusi. Vaatamata saavutatud edule on mõnes majandussektoris alles arvukalt põhjendamatuid takistusi, mis avaldavad majanduskasvule negatiivset mõju. Sellele vaatamata on ühtne turg üks ELi majanduse liikumapanevaid jõudusid ning üks põhieelistest majanduskriisiga võitlemisel ja konkurentsivõime parandamisel. Ühtse turu akti alusel võetavate meetmete ja võimalike uute meetmete edendamine II ühtse turu akti alusel taastavad eeldatavasti usalduse ühtse turu suhtes ning aitavad stimuleerida majanduskasvu ja sotsiaalset arengut, luues tarbijate, töötajate ja väikeetevõtjate jaoks soodsa keskkonna. Eesistujariik Küpros keskendub ühtse turu valdkonnas järgmistele teemadele:
- kutsekvalifikatsioonide tunnustamine
- intellektuaalomandi õiguste ühishaldamine
- tarbijavaidluste alternatiivne lahendamine ja vaidluste veebipõhine lahendamine
- raamatupidamisstandardid
- riigihankeid käsitlevate õigusaktide pakett
- suunised üleeuroopaliste energia-, telekommunikatsiooni- ja transpordivõrkude kohta
- energiatoodete maksustamine
- töötajate lähetamine
- elektrooniline autentimine
Samuti alustab eesistujariik tööd II ühtse turu aktiga, mille komisjon eeldatavasti sügisel vastu võtab, et veelgi tõhustada ühtse turu tööhõive ja majanduskasvu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tehtavaid jõupingutusi.
Kas usute, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem luuakse 2012. aasta lõpuks?
Euroopa ühine varjupaigasüsteem on kohustus, mille liikmesriigid Lissaboni lepinguga endale võtsid. Nimetatud kohustust väljendati veelgi selgesõnalisemalt Stockholmi programmis, milles liikmesriigid kohustusid looma ühise varjupaigasüsteemi hiljemalt 2012. aastal.
Eesistujariigid Poola ja Taani on teinud olulisi edusamme mitmesuguste Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomiseks vajalike seadusandlike elementide osas. Küprosel on täita otsustav roll, kuna nüüd tuleb teha kõik võimalik, et 2012. aasta lõpuks saavutada kokkulepe. Me mõistame, et see on äärmiselt keeruline. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid on siiani eriarvamusel varjupaiga valdkonnas toimuva integratsiooni ulatuse ja tempo osas. Seetõttu keskendub eesistujariik Küpros sellele, et Euroopa Parlamendiga peetavate läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele kõigis lahendamata küsimustes, nii sisulistes (veel on eriarvamusi seadusandlikes tekstides) kui ka protseduurilistes.
On selge, et tegemist ei ole lihtsa ülesandega, eelkõige arvestades praegust finantskriisi, mis sunnib liikmesriike kehtestama kokkuhoiumeetmeid kõigis valdkondades, sealhulgas varjupaigaga seotud küsimuste menetlemisel. Sellistes tingimustes muutub veelgi keerulisemaks eesistujariigi ülesanne valmistada aasta lõpuks ette tasakaalustatud õigusaktid, mille abil saavutada „kõrged kaitsestandardid” neile, kes seda väärivad, ning „õiglased ja tõhusad menetlused, mis on võimelised vältima kuritarvitamist,” ilma et liikmesriikidele lisanduks halduskulusid. Usume siiski, et vajalik üksmeel saavutatakse, kuna kõik liikmesriigid ja institutsioonid mõistavad, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi võimalikult peatsest rakendamisest saab kasu kogu EL.
Araabia kevade järel püüab Teie riik Euroopat naabritele lähendada. Millised algatused on eesistujariik Küprosel kavas selles valdkonnas?
Eesistujariik Küpros toetab kõrge esindaja Ashtoni jõupingutusi suhete edendamisel liidu lõunanaabritega. Sellise tegevuse eesmärk on loomulikult toetada meie lõunapoolsete partnerite üleminekut demokraatiale, kooskõlas „rohkem rohkema eest” põhimõttega. Euroopa peab võtma kasutusele strateegia, millega tagatakse pluralistlikud ja mitmetahulised suhted meie Vahemere piirkonna partneritega. Jätkuvalt edendatakse piirkonna riikidega peetavat dialoogi kaubanduse ja majanduse valdkonnas, kuid ka teistel ühishuvi pakkuvatel teemadel, näiteks ränne, liikuvus ja turvalisus.