Põllumajanduse tulevikuvõimalused

© Fotolia

Nõukogus 17. märtsil 2011 vastu võetud eesistujariigi järeldustes esitati ülevaade põllumajandusest tulevikus. Nimetatud järeldused on panuseks komisjoni ettepanekusse ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks.

ELi ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on selle rakendamisest alates läbi viidud mitmeid reforme, et viia see vastavusse muutunud oludega. Järeldustes käsitletakse mitmeid elemente, mida tuleb uues ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtta.

ÜPP peab tulevikus tagama jätkusuutlikkuse, tootlikkuse ja konkurentsivõime. Sellel on kolm peamist eesmärki, mis osaliselt üksteist täiendavad:

• elujõuline toiduainetööstus, et tagada ohutu ja piisav toiduga varustatus; eeldatakse, et tuleviku tootmist iseloomustab tihedam konkurents ja hindade volatiilsus;

• loodusressursside jätkusuutlik majandamine ja kliimameetmed, võttes arvesse keskkonna ja majandusega seotud kaalutlusi; ning

• tasakaalustatud territoriaalne areng, tunnistades maapiirkondade väljakutseid seoses töövõimalustega, demograafiliste muutustega ja põlvkondade vahetumisega põllumajanduses. Põllumajandus jääb nendes piirkondades peamiseks majandusliku ja sotsiaalvaldkonna liikumapanevaks jõuks.

Püsivalt on vähenenud põllumajandustootjate osa toiduainete tarneahelas loodud lisandväärtuses. ELi põllumajandustootjatele makstav sissetulekutoetus aitab tagada neile õiglase elatustaseme. Turu toetamine hindade säilitamise eesmärgil kujutab endast vajalikku turvaabinõu kriisi ajal.

Põllumajandus pakub olulisi avalikke hüvesid ja teenuseid. See ilmneb kõige selgemini piirkondades, kus tootmine on keeruline looduslike tingimuste tõttu ja põllumajandus aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust ning põllumajanduslike maastike ja maakogukondade mitmekesisust.

Reformitud ühine põllumajanduspoliitika peaks jõustuma 1. jaanuaril 2014.

Lisateave:
Nõukogu järeldused
Pressikonverentsi veebiülekanne