Aktuaalsed teemad

© Fotolia

Nõukogu võttis 12. septembril 2011 vastu direktiivi, millega pikendatakse ELis esitajate ja fonogrammitootjate muusikasalvestiste autoriõiguste kaitse tähtaega praeguselt 50 aastalt 70 aastale.

Autoriõiguste kaitse tähtaja pikendamise peamine põhjus on võimaldada esitajatel saada oma salvestatud esituste eest sissetulekut senisest pikema aja jooksul. See on eriti oluline rahalistes raskustes olevatele esitajatele, eelkõige vanemas eas.

Seni kestis autoriõiguste kaitse 50 aastat alates esitusest. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et tulenevalt keskmise eluea pikenemisest ELis (praegu 76,5 aastat meeste ja 82,4 aastat naiste puhul) ei ole 50 aasta pikkune tähtaeg piisav, kuna enamik esitajaid alustab oma karjääri 20. eluaastates.

Kaheksa liikmesriiki hääletasid muudatuse vastu ja kaks hoidusid hääletamisest. Mõned neist väitsid, et meede võib tuua fonogrammitootjatele rohkem kasu kui esitajatele ning et see võib avaldada negatiivset mõju ettevõtjatele, ringhäälinguorganisatsioonidele ja tarbijatele.

Direktiiv sisaldab mitmeid täiendavaid kaitsemeetmeid. Näiteks esitajad, kes on loovutanud oma ainuõigused fonogrammitootjatele, võivad need (teatavatel tingimustel) tagasi saada ja oma salvestisi ise levitada, kui nende hinnangul ei suuda fonogrammitootja nende salvestist levitada („kasuta või loobu” klausel).

Veel üks näide on nn „nullist alustamise” säte, mis tähendab, et tootjatel ei ole õigust vähendada lepingulisi autoritasusid, mida esitajatel on õigus pikendatud tähtaja jooksul saada.

27 liikmesriigil on uute sätete siseriiklikku õigusse ülevõtmiseks aega kaks aastat.

Lisateave:
Korduma kippuvad küsimused (EN)
Pressiteade (pdf)