Ukse avamine Lääne-Balkani riikidele
 |
|
© Richard Villalon, Fotolia
|
Peatselt saavad Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina biomeetrilise passiga kodanikud Schengeni alasse viisavabalt reisida ning viibida seal kuni kolm kuud.See on nõukogu (justiits- ja siseküsimused) 8. novembri istungi tulemus, mille käigus ministrid võtsid vastu muudatusettepaneku määruse kohta, milles on loetletud kolmandad riigid, mille suhtes kehtib viisavabadus.
Viisavabaduse saavutamiseks Schengeni alaga (mis hõlmab kõiki ELi liikmesriike, v.a Ühendkuningriik ja Iirimaa, ning kolme ELi mittekuuluvat riiki: Island, Norra ja Šveits), pidid mõlemad Lääne-Balkani riigid täitma teatud kriteeriume, mis sisaldusid ühiselt ELi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga koostatud nn teekaartides.
Mõlemad viisavaba reisimise kandidaatriigid pidid viima läbi mitu olulist reformi: muu hulgas pidid nad tõstma oma suutlikkust võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga, suurendama passide turvalisust ja parandama piirikontrolle. Euroopa Liit, kes peab Lääne-Balkani riikide stabiilsust, rahu ja heaolu üheks oma suuremaks prioriteediks, aitas kaasa vajalike muutuste tegemisele ning andis selleks vajalikku tehnilist ja rahalist abi.
Selleks, et tagada viisavabaduse tõrgeteta toimimine ja hoida ära varjupaigamenetluste võimaliku kuritarvitamise oht, hakkab Euroopa Komisjon teostama järelevalvet Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina piirihalduse, dokumentide turvalisuse ning ELi ja nimetatud riikide territooriumide vaheliste rändevoogude üle. Komisjon jälgib ka ELiga sõlmitud tagasivõtulepingute rakendamist nimetatud riikide poolt.
Viisavabadus on osa nn Thessaloniki tegevuskavast, mis võeti vastu 2003. aastal ning mille eesmärk on Lääne-Balkani riikide lähendamine ELile.
Lisateave:
Pressiteade
Pressikonverentsi veebiülekanne