Hasartmängud ja kihlvedude korraldamine on reguleeritud kõikides liikmesriikides, kuid väga erineval määral. Ühiste küsimuste ja probleemide kindlaksmääramisel võttis nõukogu (konkurentsivõime) 10. detsembril vastu järeldused, milles tehakse esimesed sammud, et suunata poliitilist arutelu valdkonna jaoks piisava raamistiku loomiseks.

Liikmesriikide eeskirjad kõnealuses valdkonnas tuginevad majanduslikel, eetilistel, sotsiaalsetel ja kultuurilistel kaalutlustel. Tegemist on olulise äritegevusega, mis lisaks maksude näol riigituludesse panustamisele kogub ka märkimisväärseid summasid üldist huvi pakkuvatele projektidele, nagu spordiorganisatsioonide tegevus ja spordiüritused, heategevus ning sotsiaalsed ja kultuurialased tegevused. Muud mureküsimused on seotud üldiste probleemidega, eelkõige rahapesu vastu võitlemine, võistluste tulemustega manipuleerimine, organiseeritud kuritegevus ja pettused, mis kujutavad endast sarnaseid väljakutseid kõikidele riigiasutustele.

Peamine eesmärk on tasakaalu leidmine majandusettevõtjate huvide ning sotsiaalsete ja juriidiliste kaalutluste vahel. Järeldustes kutsutakse liikmesriike üles tegema tihedamat koostööd tarbijate kaitsmiseks, kogemuste ja tavade vahetamiseks ning hasartmängude korraldajate kindlakstegemiseks ebaseaduslikke hasartmängude tõkestamise eesmärgil. Järeldustes osutatakse ka vajadusele, et riiklikud reguleerivad asutused teostaksid tõhusamat järelevalvet hasartmänguteenuste üle. Nende piiriülese olemuse tõttu moodustavad internetipõhised hasartmängud erilise probleemi.

Lisateave:
Pressiteade
Nõukogu järeldused (en) (fr)
Pressikonverentsi veebiülekanne