Tugevast Euroopast on huvitatud kõik. Selles vaimus teeb 2011. aasta esimeses pooles ELi Nõukogu eesistujariigiks olev Ungari kõik, et viia edukalt ellu Euroopa 2020. aasta strateegiat, kinnitab Ungari peaminister Viktor Orbán nõukogu veebilehele antud intervjuus.
Härra peaminister, Ungari valitsus on teatanud, et aastast 2011 kujuneb Euroopa Liidu jaoks teguderohke aasta. Mida on kriis ELile õpetanud ja millise suuna soovib nõukogu eesistujariik Ungari anda liikmesriikide ühisele tegevusele?
Euroopa seisab silmitsi oma kõige raskema aastaga pärast kommunismi lagunemist. Tegu on tõsiste probleemidega. Kuid ungarlased on palju kogenud ja näinud rahvas, kes on tulnud toime paljude kriisidega. Seega võin ma kinnitada, et Euroopa jaoks on hea uudis, et sellisel perioodil tegutseb eesistujariigina Ungari. Eesistumise ettevalmistamise käigus viisin ma läbi põhjalikud konsultatsioonid kogu Euroopas: ma kohtusin kõikide liikmesriikide peaministritega, kuid ma suhtlesin ka idapartnerluses osalevate riikide juhtide ning mitmete Balkani piirkonna riikide valitsusjuhtidega. Minu kogemuste põhjal on tugevast Euroopast huvitatud kõik, kuna tugevast Euroopast saavad toetust ja vahendeid kõik riigid. Selles vaimus teeme me kõik, et muuta ühendus edukaks ja viia edukalt ellu Euroopa 2020. aasta strateegia. Sooviksin teie tähelepanu juhtida kahele küsimusele: Ungari eesistumise ajal tuleks viia lõpule romasid käsitleva ühise ja üldise Euroopa strateegia vormistamine ning samuti peaksime me esitama Lääne-Balkani riikidele Euroopa väljavaate, et muuta piirkond stabiilseks.
Kuidas kujutab eesistujariik ette Euroopa tõhustatud majanduskoostööd ja milliste uute vahendite loomist peate vajalikuks?
Kogu maailmas on toimumas uskumatult kiired ja põhjalikud ümberkorraldused. Euroopa peab suutma toime tulla palju tugevama üleilmse konkurentsi tingimustes kui kunagi varem. Ungari eesistumisperioodi jooksul tuleks meil uuesti rõhutada, et Euroopa on turumajanduse sünnipaik ning suudab võtta kasutusele uusi ja innovaatilisi lahendusi. Inimesed on muutunud Euroopa ja omaenda tuleviku suhtes ebakindlaks. Neil on hea ohutunnetus, kuid nad ei märka väljapääsu. Eelkõige ootavad nad lahendusi, kuidas anda uus hoog majanduskasvule, luua uusi ja säilitada olemasolevaid töökohti. Seetõttu tuleb kogu Euroopas viia tulevasel perioodil läbi põhjalikke uuendusi.
Milliseid tulemusi ootate ettevalmistavatelt aruteludelt, millel käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika läbivaatamist ning ühise energiapoliitika loomist?
Ühise põllumajanduspoliitika tulevik on Euroopa jaoks eriti tähtis. Euroopa Liit ei saa olla konkurentsivõimeline ilma põllumajandusliku tootmiseta, mis on kooskõlas Euroopa traditsioonidega ning nõuetekohaselt toimiv. Seetõttu on eriti oluline, et me soodustaksime liikmesriikide hulgas üksmeele saavutamist nii ühise põllumajanduspoliitika jätkamise kui ka edasiarendamise suuniste osas. Meie eesistumisel on oluliseks küsimuseks see, et liit peaks suutma eurokriisist välja tulla. See küsimus on aga seotud ka arenguerinevustega liidu eri liikmesriikide vahel. See juhib jälle väga selgelt tähelepanu asjaolule, et Euroopa peab oma ühtekuuluvuspoliitikat tugevdama. Mis puutub energiapoliitikasse, siis ei saa me liitu lugeda tugevaks üleilmseks osalejaks, kuni ta ei tunnista, et liidu idaosa kannatab energiasõltuvuse all. Peame tegema kõik võimaliku selle energiasõltuvuse vähendamiseks, mis tähendab, et me peame mitmekesistama energiaallikaid ja kütuse transpordimarsruute.
Millist lisaväärtust võiks eesistujariik Ungari anda liidu idanaabritele suunatud poliitikasse?
Kui Euroopa Liit soovib olla edukas rahvusvahelisel tasandil, peab ta olema edukas ka kodus. Seetõttu kujutabki idapartnerluse edukus endast olulist ressurssi, mis võib meie ühendust märkimisväärselt tugevdada. Järgmise aasta esimesel poolaastal eesistujariigiks olev Ungari peab idapartnerluse edendamist üheks oma kõige tähtsamaks välispoliitiliseks eesmärgiks. Järgmise aasta mais korraldame me Budapestis isegi idapartnerluse tippkohtumise. Meie arvates on Horvaatiaga peetavate ühinemiskõneluste intensiivistamine ja lõpuleviimine strateegilise tähtsusega. Samas peame me jätma Euroopa väljavaate avatuks ka Serbiale. Samuti teeme me kõik endast oleneva, et toetada Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni piirkonnaga.
Teie eesistujariik on Hispaania, Belgia ja Ungari kolmikust viimane. Kuidas hindate koordineerimist ja koostööd hispaanlaste ja belglastega?
Hiljuti pidas minu valitsuse välisminister János Martonyi Brüsselis kahepoolseid kohtumisi oma Hispaania ja Belgia kolleegidega ning ta nõustus mõlemaga tihedat koostööd tegema ka Ungari eesistumisperioodi ajal. Samuti konsulteerime me pidevalt oma Poola sõpradega ning sisuliselt moodustamegi me duo, kuna pärast meid saavad just nemad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks.
Kuidas teavitab eesistujariik Ungari oma tegevusest ELi kodanikke?
Nii nagu ka enne eesistumist, külastan ma kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul uuesti kõiki 26 liikmesriiki. Ma kohtun peaministritega ning võtan kõikjal sõna tugeva Euroopa kontseptsiooni toetuseks. Ning ma püüan kasutada ka enda vahendeid, et tuua Euroopa kontseptsioon Euroopa kodanikele lähemale. Ma üritan vähendada lõhet, mis laiub nii häirivalt Euroopa vaimu ja Euroopa kodanike vahel.