Euroopa pankade tugevdamine

EL tahab pangandussektorit finantsšokkide suhtes vastupidavamaks muuta ning selleks andis nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 15. mail 2012 poliitilise heakskiidu pankadele ja investeerimisühingutele esitatavatele rangematele kapitalinõuetele. Täna saavutatud ühehäälne kokkulepe on aluseks Euroopa Parlamendiga peetavatele läbirääkimistele.

© Fotolia

Kõnealuste uute eeskirjade eesmärk on finantsstabiilsuse suurendamine, andes pankadele paremaid võimalusi oma riskide juhtimiseks ja kohanemiseks viimaste aastate šokkidega sarnanevate finantsšokkidega. Samal ajal toetavad need jätkusuutlikku majanduskasvu, tagades reaalmajandusse suunatud krediidivoo ning kehtestades ühtse turu jaoks nõutavad ühtsed eeskirjad.

Ettepanekutega (määrus ja direktiiv) võetakse rahvusvaheliste standardite terviklik kogum, nn Basel III kokkulepe, üle ELi õigusse. EList saab seega eeldatavasti esimene piirkond maailmas, kus rakendatakse Baseli pangajärelevalve komitee poolt väljatöötatud ja G20 juhtide poolt 2010. aastal heakskiidetud meetmeid. Kui Baseli kokkulepped on suunatud vaid ligikaudu 120le „rahvusvahelisel tasandil tegutsevale pangale”, kohaldatakse ELi õigusakte kõigi 8300 Euroopa panga suhtes.

Õigusaktide eelnõude kohaselt peab kõikidel ELi pankadel olema ettenägematute kahjude katteks rohkem kõrge kvaliteediga kapitali. Kõnealused esimese taseme põhiomavahendid peavad moodustama kokku 4,5% riskiga kaalutud varast, mida on enam kui kehtivates eeskirjades ettenähtud 2%.Lisaks sellele on liikmesriikidel võimalik riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutuste usaldatavusnõudeid suurendada (nt seoses omavahendite taseme või avalikustamiskohustustega) ja teatud riskikaalusid tõsta.

Lisaks nendele minimaalsetele kapitalinõuetele tuleb kogu ELis kehtestada kaks kapitalipuhvrit. Esiteks peavad pangad säilitama esimese taseme põhiomavahendite säilitamise puhvri, mis vastaks 2,5%-le nende riskiga kaalutud varast – muidu ei saa nad maksta dividende või boonuseid. Teiseks peavad liikmesriigid kehtestama asutusespetsiifilise vastutsüklilise puhvri, et vältida ülemäärast laenamist.

Peale selle võib iga liikmesriik finantssektorile või osale sellest kehtestada esimese taseme põhiomavahendite süsteemse riski puhvri süsteemsete riskide ärahoidmiseks. Kõnealune puhver võib olenevalt riskipositsioonist olla 3 kuni 5%, komisjoni eelneval loal isegi suurem.

Likviidsust ja finantsvõimendust käsitlevate sätete hulka kuulub kogu ELi hõlmava likviidsusmäära kehtestamine alates 2015. aastast, ning kui nõukogu ja parlament vastavalt otsustavad, finantsvõimenduse määra kehtestamine alates 2018. aastast.

Rangemad juhtimis- ja järelevalvenõuded annavad järelevalveasutustele võimaluse kohaldada eeskirjade rikkumise puhul sanktsioone.

Euroopa Parlamendiga peetavate läbirääkimiste eesmärk on paketi vastuvõtmine enne 2012. aasta juuni lõppu vastavalt Euroopa Ülemkogu märtsis toimunud kohtumisel esitatud üleskutsele.

Viited:
Pankade kapitalieeskirjad (pressiteade)
Nõukogu arutelu (video kõikides keeltes)
Nõukogu pressikonverents (video mitmes keeles)
Nõukogu pressiteade (kogu istung)
Regulatiivne kapital (ELi ühtse turu veebilehed)