Islandi avaldust on tunnistatud
 |
|
Thingvellir, Althingi (Islandi kohus ja parlament) kohtumise
koht aastatel 930 kuni 1799.
Aastak 1844 viidi see üle Reykjaviki.
@ Andreas Tille, Wikimedia
|
Nõukogu 27. juuli istungil võtsid ELi välisministrid teadmiseks Islandi avalduse Euroopa Liidu liikmeks astumise kohta ja palusid komisjonil esitada selle kohta arvamus. Islandi valitsus esitas oma avalduse ELi nõukogu praegusele eesistujariigile Rootsile 16. juuli kirjas.
Et saada tunnustatud kandidaatriigina tuleb täita mitmeid poliitilisi ja majanduslikke tingimusi, niinimetatud Kopenhaageni kriteeriume. Need hõlmavad poliitilist stabiilsust, mis tagab demokraatia ja inimõigused, toimivat turumajandust ning kõigi ELi õigusaktide rakendamist. Nõukogu tuletas meelde põhimõtet, et iga kandidaatriiki hinnatakse tema saavutuste järgi.
Islandi osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) alates 1997. aastast ja Schengeni alas alates 2001. aastast võiks ühinemisläbirääkimistele kaasa aidata. EMP liikmena on ta juba rakendanud 75 % siseturgu käsitlevatest õigusaktidest.
Kõnealune saareriik asub Põhja-Atlandi ookeanis ja tema rahvaarv on umbkaudu 320 000. Tema asukoht, looduslikud omadused ja kliima on muutnud elutingimused karmiks, ning ta on sõltuv kalandusest ja lambakasvatusest. 20. sajandi lõpus laienes Islandi majandus uutesse finants- ja teenustevaldkondadesse ning Islandist sai maailma rikkaimaid rahvaid elaniku kohta kuni teda 2008. aastal tabas finantskriis.
Täiendav teave:
Nõukogu järeldused laienemise kohta(pdf)
Nõukogu pressiteade (pdf)
Nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne