Pagulaste aitamine tõhusama ümberasustamisega
 |
|
© Fotolia
|
Kavandatava ELi ümberasustamisprogrammi eesmärk on seada liikmesriikide vahel sisse poliitiline ja praktiline koostöö, et pakkuda pagulastele alalist kaitset. Justiits- ja siseministrid arutasid kõnealust projekti nõukogu 21. septembri istungil.
Ümberasustamine tähendab, et pagulased, kellele on esimeses varjupaigariigis pakutud ajutist kaitset, viiakse üle muusse turvalisse riiki, kus nad võivad uut elu alustada ja leida alalist kaitset. Suur enamik maailma pagulastest satuvad riikidesse, mis asuvad samas piirkonnas kui nende päritoluriik. Enamik ajutistest varjupaikadest asuvad arengumaades, mis ei saa võtta vastu suurt arvu ümberasunud isikuid. Kui tagasipöördumine päritoluriiki ei ole võimalik, võib ainukeseks lahenduseks olla ümberasustamine.
Kavandatavat programmi kohaldataks üksnes kolmandatest riikidest pärit pagulaste ümberasustamiseks ELi liikmesriikidesse. Igaüks 27 liikmesriigist otsustaks ise, kas ta selles osaleb ja kui palju pagulasi ta on valmis ümber asustama.
Praegu on kümme liikmesriiki, kes igal aastal pagulasi ümber asustavad. Teised tegelevad sellega vastavalt vajadusele. Uue programmi eesmärk on suurendada ELi riikide vahelist koostööd ja koordineerimist, et parandada tõhusust ja kulutasuvust, ning samuti nende ümberasustamismeetmete mõju humanitaarolukorrale ja strateegilist mõju. Ühismeetmed oleksid eriti kasulikud sellistes valdkondades nagu ümberasustavate pagulaste kindlaksmääramine, logistiline ettevalmistamine, näiteks arstlik läbivaatus, reisi kavandamine ja viisade hankimine, samuti vastuvõtmis- ja integreerimisprogrammid.
Täiendav teave:
Nõukogu pressiteade (pdf)
Nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne