22.12.2011
2012. aasta esimesel poolaastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva Taani esmane prioriteet on tagada vastutustundlik Euroopa majandus, nii et Euroopa saaks kriisist välja tulla ning jõuda tagasi õigele teele, ütleb Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt sellele veebisaidile antud eksklusiivses intervjuus.
Proua peaminister, millised on juba seitsmendat korda ELi Nõukogu eesistumist teostava Taani prioriteedid sellel Euroopa ülesehitamise jaoks nii kriitilisel perioodil?
Eesistujariik Taanil on neli peamist prioriteeti: esiteks on meil vaja vastutustundlikumat Euroopat. Peame tagama vastutustundliku Euroopa majanduse, nii et Euroopa saaks kriisist välja tulla ja jõuda tagasi õigele teele. Tuleb tõhusalt rakendada majanduseeskirju, et saaksime taastada finantsturgude usalduse Euroopa majandusse. Teiseks vajame dünaamilisemat Euroopat. Meil tuleb taastada Euroopa majanduskasv. Ainult konsolideerimisest ei piisa, kui tahame luua Euroopas uusi töökohti. See prioriteet on seotud ka meie kolmanda prioriteediga, milleks on roheline Euroopa. Uute algatuste kaudu sellistes valdkondades nagu energiatõhusus ja taastuvenergia on Euroopas võimalik saavutada keskkonnahoidlik majanduskasv. Ja neljandaks vajame me turvalist Euroopat. Globaliseerunud maailmas peab Euroopa meie kodanike turvalisuse ja vabaduse tagamiseks ühiselt tegutsema.
Taani võtab eesistumise üle kriisi ajal, mil Euroopa seisab silmitsi suurte probleemidega. See kriis mõjutab kogu meie tegevust järgmise kuue kuu jooksul ja edaspidi. Kuid see ainult rõhutab konkreetsete tulemuste saavutamise olulisust, kui soovime Euroopa tagasi õigele teele tuua. Usun, et need neli prioriteeti on olulised, et luua alus tulevase majanduskasvu ja töökohtade jaoks.
Kuidas saaks eesistujariik Taani tõhusalt toetada jõupingutusi euroala riigivõlakriisi ületamiseks ning majanduse juhtimise parandamiseks, kui Taani ise euroalasse ei kuulu?
Oluline on mõista, et võlakriisi ei saa isoleerida euroala piiresse. Kõik ELi liikmesriigid peavad viljelema usaldusväärset majanduspoliitikat, kombineerides eelarve konsolideerimiseks vajalikke jõupingutusi samavõrd vajalike reformidega.
Riigina, kus eurot ei ole kasutusele võetud, saab Taani toetada ja toetab seda olulist eesmärki. Eesistujariigina kasutab Taani täiel määral ära majanduse juhtimise rangemaid eeskirju, mis on sätestatud nn six-packis, mille suhtes kõik liikmesriigid kokkuleppele jõudsid. Me kasutame Euroopa poolaastat raamistikuna, aitamaks kaasa protsessile, kus tagame, et kõik liikmesriigid viivad ellu vastutustundlikku majanduspoliitikat, millest saab kasu iga liikmesriik ja EL tervikuna.
Lähikuudel hakatakse rakendama Euroopa Ülemkogu 9. detsembri otsuseid eelarvedistsipliini tugevdamise ja majandusliku stabiilsuse tagamise kohta. Nende otsuste eesmärk on kooskõlas eesistujariik Taani eesmärgiga saavutada vastutustundlikum Euroopa.
Kuidas saab Euroopa sobitada kokkuhoiumeetmed kokku ELi majanduskasvu stimuleerimisega?
Konsolideerimine ei saa olla – ja ei peaks olema – ainuke kasutatav vahend, kui me soovime Euroopa õigele teele tagasi tuua. Me peame seisma kahel jalal, kombineerides konsolideerimist majanduskasvuga. EL on juba seadnud ambitsioonikad eesmärgid majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” ning liikmesriigid on määratlenud riiklikud eesmärgid. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis on samuti kindlaks määratud viis prioriteeti, mis peavad nüüd kuuluma Euroopa poolaastasse.
Nii et põhimõtteliselt oleme kindlaks määranud, mida teha; nüüd peame sõnadelt tegudele üle minema. Eesistujariigina annab Taani oma parima, et saada täit kasu ühtsest turust, millel on ikka veel kasutamata potentsiaali. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega püüame kiirendada suurima majanduskasvu potentsiaaliga algatusi. Samuti edendame ambitsioonikat rohelist tegevuskava, kus EL kasutab keskkonnahoidliku majanduskasvu saavutamiseks energeetika ja kliimaga seotud küsimustes täiel määral ära oma juhtpositsiooni eeliseid.
Kokkuhoid ja majanduskasv ei ole vastandid. Vastupidi. Vastutustundlik majanduspoliitika on vajalik, kui soovime saavutada majanduskasvu, ning majanduskasv on vajalik, kui soovime kriisi ületada.
Millistele valdkondadele sooviks eesistujariik Taani keskendada ELi eelarve perioodil 2014‑2020?
2014.–2020. aasta ELi eelarve üle peetavad läbirääkimised on Taani eesistumise ajal tähelepanu keskmes ning me teeme kõik endast sõltuva, et luua alus lõplikele läbirääkimistele, mis toimuvad 2012. aasta teisel poolaastal. ELi eelarve on peamine vahend Euroopa poliitikate edendamiseks. Eesistujariigina jälgime hoolikalt liikmesriikide huve, et tagada eelarve, mis annab Euroopa kodanikele tõelise lisaväärtuse. Usun, et praeguses olukorras esineb eriline huvi tagada, et ELi eelarvega toetatakse võimalikult suurel määral majanduskasvu ja töökohtade loomist.
Milliseid muudatusi tuleb teha, et ühtne turg oleks ka järgmise 20 aasta jooksul edukas?
Peame ühtset turgu ajakohastama, et see suudaks jätkuvalt edendada kaubandust ja majanduskasvu kogu ELis. Toetame täielikult komisjoni ühtse turu akti, mis on meie eesistumise oluline prioriteet. Ühtse turu õigusakte tuleb moderniseerida ja lihtsustada, et need oleksid ülemaailmses konkurentsis ajakohased. See lihtsustab ettevõtete toimimist ja parandab juurdepääsu avalikele turgudele. Samuti peaksime tagama riskikapitali kättesaadavuse, mis on eriti oluline väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Innovatsiooni edendamiseks peaksime tegema edusamme Euroopa patendireformi osas. Lõpetuseks, meil on suur potentsiaal digitaalse ühtse turu tõhustamiseks, mis annab tarbijatele kindlustunde osaleda Interneti kasutamise abil piiriüleses kaubanduses ning innustab ettevõtteid välja töötama uusi digitaalseid kaupu ja teenuseid.
Need muudatused tuleb teha, et ühtne turg oleks ka järgmise 20 aasta jooksul edukas. See on nagu 20-aasta vanuse autoga – aegajalt vajab see hooldust.
Kuidas kavatsete veenda teisi liikmesriike, et Euroopa peaks ka kriisiajal edendama keskkonnahoidliku majanduskasvu tegevuskava ning suurendama oma investeeringuid keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, taastuvenergiasse ja energiatõhususse?
Minu meelest ei ole meil valikut. Keskkonnahoidlikum ja säästvam Euroopa võib mõnele tunduda Põhjamaade väheproduktiivse eesmärgina. Ma ei ole sellega nõus. Euroopal on tulevastel kuudel unikaalne võimalus teha samme keskkonnahoidliku ja konkurentsivõimelise majanduskasvu saavutamiseks. Sellega seoses keskendub eesistujariik Taani meie ühisele eesmärgile suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20 % võrra ning edendab läbirääkimisi, mida peetakse olulise energiatõhususe direktiivi üle. Sellega antakse Euroopa turgudele selge sõnum, et uute ja uuenduslike lahenduste järele on nõudlus olemas. Samuti tugineme komisjoni teatistele vähese CO2-heitega majanduse kohta ning energia tegevuskavale, et luua ELile õige pikaajaline strateegia energia- ja kliimavaldkonnas. Me teame, mida me tahame 2050. aastal teha, kuid vajame selget strateegiat sinna jõudmiseks. Kui me seame oma sihid praegu õigesti ning loome eluterved stiimulid ja tugeva aluse Euroopa keskkonnahoidlike tööstusharude õitsenguks, oleme oma kodanikele ja nende lastele taganud majanduskasvu, töökohad ja puhta keskkonna.
Milliseid algatusi käivitab eesistujariik Taani, et suurendada Euroopa välist turvalisust ja siseturvalisust?
Taani on veendunud, et me vajame turvalist Euroopat. Sellist Euroopat, kus iga kodanik saab vabalt kasutada üht Euroopa Liidu suurimat saavutust: liikumisvabadust. Kuid samuti peame tõhusalt käsitlema liikumisvabadusest tulenevaid väljakutseid. Sellega seoses on vaja tugevdada koostööd liikmesriikide ja nende ametiasutuste vahel. Taani eesistumise ajal edendame näiteks läbirääkimisi Euroopa uurimismääruse üle. See õigusakt on tõhus vahend piiriülese kuritegevuse osas tehtava politseitöö lihtsustamiseks. Ei ole ühtegi põhjust, miks kuritegevusega võitlemine peaks olema vähemtõhus üksnes seetõttu, et uurimist tuleb teostada erinevates liikmesriikides. Samuti teeme tööd Schengeni ala edasiarendamiseks uute vahendite abil, millega hinnata ja lahendada keerulisi olukordi, nagu näiteks äärmiselt tugev surve välispiiril, mis ohustab kogu süsteemi toimimist. Meie eesmärgiks peaks siiski olema tagada õigused ja vabadused, mille oleme oma kodanikele edukalt loonud.
