Finantstehingute maks: esimene tehniline lugemine lõpetatud

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu tegi 13. märtsil 2012 kokkuvõtte tööst, mida on tehtud ELi-ülese finantstehingute maksu direktiivi ettepanekuga. Ministrid määratlesid lahendamata küsimused ja arutasid järgmisi samme.

Taani majandus- ja siseminister Margrethe Vestager
nõukogu istungil 13. märtsil
© Euroopa Liit, 2012

Eesistujariik Taani järeldas, et ettepaneku esimene tehniline lugemine on lõpetatud.

Eesistujariik märkis oma aruandes ministritele, et suur hulk tundlikke teemasid vajab veel käsitlemist. Nende hulgas on järgmised konkreetsed küsimused:

‑ maksubaas (valuutatuletisinstrumentide ja riigivõlakirjade hõlmamine ning selle mõju riskimaandamise ja valitsemissektori laenude kulule; pensioniskeemide hõlmamine ja selle mõju eri liikmesriikides kasutatavatele ärimudelitele jne);

‑ maksumäärade struktuur ja maksukohustusega isikud;

‑ üldisemad küsimused seoses mõjuga majandusele, äritegevuse EList väljapoole üleviimise ohuga, direktiivi jõustamisega EList väljaspool asuvate finantseerimisasutuste suhtes ja delegeeritud õigusaktidega.

„Meil oli väga viljakas ja konstruktiivne arutelu. Ma arvan, et erinevad seisukohad ettepaneku enda suhtes on hästi teada, kuid istungil oldi kompromissialtid ja otsiti teid edasiminekuks,” ütles istungi eesistuja, Taani majandus- ja siseminister Margrethe Vestager.

Nõukogu jätkab ettepaneku kõigi aspektide ja nende praktilise tähenduse tehnilist analüüsimist.

Eesistujariik korraldab täiendavaid kohtumisi, et hakata koostama võimalikke kompromissettepanekuid valmistamaks ette ministrite arutelu, mis leiab kava kohaselt aset enne juuni lõppu.

Liikmesriigid uurivad jätkuvalt erinevaid võimalusi, kuidas selle poliitiliselt ja majanduslikult olulise teemaga edasi minna.

ELi otsustamisprotsess maksuküsimustes nõuab nõukogu ühehäälset otsust pärast seda, kui on konsulteeritud Euroopa Parlamendiga.

Komisjoni ettepaneku põhipunktid

Kavandatava finantstehingute maksu eesmärk on tagada, et finantssektor annab õiglase panuse riigirahandusse.

Lisaks peaks finantstehingute maks mõjutama finantssektorit loobuma suure riskiga tegevustest, mis teatud oludes võivad tõsiselt kahjustada reaalmajandust.

Samuti on maksu eesmärk vältida siseturu killustumist ja konkurentsi moonutamist, kuna liikmesriikide tasandil kehtestatakse juba praegu mitmeid sarnase iseloomuga meetmeid.

Kavandatav maks hõlmab suurel hulgal finantstehinguid, mida tehakse aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentidega. Tegelikud maksumäärad kehtestaksid liikmesriigid ise, võttes sealjuures arvesse sätestatud miinimummäära, mis aktsiate ja võlakirjade puhul on 0,1% ja tuletisinstrumentide korral 0,01%. Liikmesriikide pädevuses on kehtestada aruandlusnõuded ning võtta meetmeid, et hoida ära maksu maksmisest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksupettusi.

Ettepanekus nähakse ette, et maksu kohaldataks kooskõlas residentsuse põhimõttega, st et maksu kogutaks liikmesriigis, kus finantseerimisasutus on asutatud, mitte liikmesriigis, kus tehing sooritati.

Komisjoni hinnangul võiks maksust saadav aastatulu ulatuda ligikaudu 57 miljardi euroni. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiks finantstehingute maks järk-järgult ja kas täielikult või osaliselt asendada liikmesriikide osamaksed ELi eelarvesse.

Komisjon tegi maksu kehtestamise ettepaneku 2011. aasta septembris.

Täiendav teave:
Finantssektori maksustamine (Europa veebilehel)
Nõukogu avalik mõttevahetus (video, mitmes keeles)
Eesistujariigi aruanne ettepaneku menetlemise seisu kohta (pdf)
Pressiteade (pdf)
Pressikonverents (video, mitmes keeles)