Euroopa julgeolekustruktuur vajab parandamist
„Muutuva julgeolekukeskkonnaga tegelemiseks peame tõhustama nii omavahelist tegevust, tegevust oma naaberriikides ja kogu maailmas,” rõhutas Javier Solana, kes osales 4.‑6. veebruarini toimunud 45. Müncheni julgeolekukonverentsil, mis on kõige kaalukam välis- ja julgeolekupoliitika alane konverents Euroopas.
Härra Solana, milline oli Teie põhisõnum, mille Te Müncheni julgeolekukonverentsil ELi nimel edastasite?
Minu sõnum oli, et me peame ühiseid ohte käsitlema ülemaailmselt koos oma strateegiliste partneritega ning et samal ajal tuleb meil parandada Euroopa julgeolekustruktuuri. Meil peavad olema heanaaberlikud suhted meie piirinaabritega ning samuti head strateegilised partnerlused piirkondlike ja ülemaailmsete osalejatega.
Meie Euroopa julgeolekustruktuur on meid hästi teeninud, kuid see ei ole ideaalne. See rajati visioonile, mis tuleb säilitada, kuid mis ei ole veel täielikult ellu viidud. See on ettekujutus USA, Euroopa ja Venemaa vahelisest igakülgsest koostööst nii julgeoleku, majanduse kui inimõiguste valdkonnas. Meie julgeolekustruktuurid, mis toetuvad eeskirjade ja institutsioonide keerukale kombinatsioonile, on äärmiselt väärtuslikud. Nad on aidanud meil saavutada enneolematuid tulemusi rahu ja julgeoleku tagamisel. Kuid nad ei ole veatud.
Eelmisel suvel paisus nn külmutatud konflikt tõeliseks sõjaks kahe Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikme vahel. Balkani riikides ei ole olukord täielikult stabiliseerunud. Venemaa ja Ukraina gaasivaidlus toonitas meie ees seisvate energiajulgeolekuga seotud küsimuste tähtsust. Meil on vaja säilitada olemasolev ja selle põhjal edasi minna, et tagada meie julgeoleku kolme samba – USA, Euroopa ja Venemaa – koostöö usaldusel põhinevas õhkkonnas nii meie kontinendi kui kogu maailma julgeolekut käsitlevates küsimustes. USA uue administratsiooni ametisseasumine annab selleks uusi võimalusi.
Millised uued ohud maailma julgeolekule on praegu silmapiiril?
Ohud ja väljakutsed meie julgeolekule, mis määrati kindlaks 2003. aastal koostatud Euroopa julgeolekustrateegias, ei ole muutunud. Kuid mõned nendest on omandanud suurema tähtsuse ning kõik on muutunud keerulisemaks. Massihävitusrelvade leviku oht on suurenenud. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus ohustavad meid jätkuvalt, kuigi viimasel viiel aastal oleme saavutanud edu nendega võitlemisel. Organiseeritud kuritegevuse uue ilminguna on esile kerkinud piraatlus. Küberkuritegevus on muutunud tõsiseks probleemiks. Energiajulgeolekuga seonduvad mureküsimused on muutunud tõsisemaks ja kliimamuutustega kaasnevad ohud julgeolekule vajavad eriti kiireloomulist käsitlemist.
Kas konverents andis märku ülemaailmse julgeoleku tagamise uutest võimalustest, mida USA uus administratsioon saaks pakkuda?
USA asepresident Biden ütles konverentsil, et Obama administratsioon on kindlalt otsustanud anda Washingtoni välispoliitikale uue suuna. Ta ütles, et USA tahab olla aktiivne ning kuulata ja konsulteerida. Ta kõneles sellest, kui suur tähtsus on rahvusvahelistel allianssidel ja organisatsioonidel selles, et aidata meil kõigil edendada meie ühist julgeolekut, meie majandushuve ja väärtuseid. Asepresident Bideni sõnade kohaselt teeb Ameerika rohkem ja palub samuti oma partneritel teha rohkem. Me tervitame USA uut lähenemisviisi. Meie jaoks Euroopas on positiivne see, et USA palub meilt rohkem abi. Euroopa Liit on ülemaailmse tähtsusega osaleja, kes on valmis oma rolli maailmas täitma. Ameerika Ühendriigid on meie kõige tähtsam strateegiline partner ning on väga oluline, et me teeksime koostööd ülemaailmset julgeolekut ähvardavate ohtudega tegelemisel, demokraatia ja arengu edendamisel ning planeedi alalhoidmisel.
Milliseks hindasid kolmandad riigid Euroopa ühist välis- ja julgeolekupoliitikat?
Nii eurooplased kui mitte-eurooplased tahavad näha, et Euroopa Liit tegutseks maailmas aktiivselt vastavalt oma suurusele, oma piirkondlikele ja ülemaailmsetele julgeolekuhuvidele ning kooskõlas oma kohustustega, väljendades oma eesmärke ühehäälselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaudu. Me peame jätkama oma väärtuste levitamist ning aitama kaasa piirkondlikule ja ülemaailmsele julgeolekule oma kriisiohje operatsioonide kaudu. Selleks, et me saaksime oma potentsiaali täielikult realiseerida, peame me olema veelgi suutlikumad, ühtsemad ja aktiivsemad. Muutuva julgeolekukeskkonnaga tegelemiseks peame tõhustama nii omavahelist tegevust, tegevust oma naaberriikides ja kogu maailmas.
(11. veebruar 2009)