EL teeb kõik vajaliku majanduskasvu taastamiseks
|
|
|
„Mul on hea meel. Me jõudsime üksmeelele,”
teatas Euroopa Ülemkogu eesistuja
Mirek Topolánek viimasel pressikonverentsil.
Foto: Euroopa Liidu Nõukogu
|
Majanduse tagasi õigele teele suunamine on üks suurim väljakutse Euroopale. Brüsselis 19. ja 20. märtsil kohtunud ELi riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid, et detsembris kokkulepitud majanduse elavdamise kava edeneb hästi. Üle 400 miljardi euro suurune fiskaalstiimul tekitab uusi investeeringuid, suurendab nõudlust ja aitab luua töökohti.
Riigipead ja valitsusjuhid otsustasid kahekordistada kuni 50 miljardi euroni rahalist abi, mida antakse euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele, kes on maksebilansiraskustes. Samuti jõudsid nad kokkuleppele majanduse elavdamise kavasse tehtava 5 miljardi euro suuruse ühenduse panuse osas, millega toetatakse konkreetseid infrastruktuuriprojekte. Need hõlmavad interneti lairibaühendust ja energiaühendusi, nagu toetus Nabucco gaasitorujuhtme projektile.
Ülemkogu määratles Euroopa Liidu seisukoha Londonis toimuvaks järgmiseks G20 tippkohtumiseks, millel on oluline tähtsus ülemaailmse finantssüsteemi ümberkujundamisel ja usalduse taastamisel.
Töökohtade loomise valdkonnas toimub Prahas 2009. aasta mais tööhõivealane tippkohtumine. Osalema kutsutakse tööturu osapooli.
Euroopa Liidu energiajulgeoleku suurendamine on teine oluline prioriteet. Tuleb parandada energiatõhusust ning mitmekesistada energiaallikaid, tarnijaid ja tarneteid. Tarnehäiretega toimetulemiseks tuleb luua kriisimehhanism.
Ülemkogu astus samme, et võimaldada ELil täita juhtivat rolli Kopenhaageni kliimakonverentsil 2009. aasta detsembris.
Lõpetuseks kinnitasid riigipead ja valitsusjuhid idapartnerluse, mille abil süvendatakse sidemeid Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukrainaga. See algatus käivitatakse ametlikult 7. mai tippkohtumisel.
Täiendav teave:
Eesistujariigi järeldused (pdf)
Nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne