Kinnitati Euroopa 2020. aasta strateegia
 |
|
Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero,
Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy,
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
© Euroopa Liit, 2010
|
Brüsselis 17. juunil kohtunud Euroopa riikide juhid võtsid vastu Euroopa 2020. aasta strateegia – uue kümne aasta majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva strateegia, millega toetatakse struktuurireformide läbiviimist. Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitasid nad samuti veel kord oma otsustavust tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus, kinnitasid pühendumust tagada finantsstabiilsus ning leppisid kokku, et on vaja tugevdada majanduspoliitikate koordineerimist.
Seoses Euroopa 2020. aasta strateegiaga, millel on viis mõõdetavat eesmärki, arutavad liikmesriigid lähikuudel, kuidas konkreetseid poliitikaid Euroopa Liidu kasvupotentsiaali avamiseks koondada, alustades innovatsiooni- ja energiapoliitikast. Investeeringuid teadus- ja arendustegevusse võiks suurendada 3 %-ni SKPst.
Riigijuhid leiavad, et kiirelt tuleb lõpule viia finantsteenuseid käsitlevate eeskirjade vajalikud reformid. „Meie prioriteediks on tugev ja elujõuline pangandussüsteem,” ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. Pangandussektori vastupidavuse ja läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse pangandusjärelevalveasutuste stressitestide tulemused hiljemalt juuli teises pooles.
Euroopa Ülemkogu leppis samuti kokku, et liikmesriigid peaksid võtma kasutusele finantseerimisasutuste suhtes kehtestavad tasud, et tagada kriisi korral koormuse õiglane jagamine. Eeloleval G20 tippkohtumisel Torontos teeb EL ettepaneku selliste kavade kehtestamiseks ülemaailmsel tasandil.
ELi juhid teatasid, et Island täidab ELiga ühinemise poliitilisi kriteeriumeid ning otsustasid, et ühinemisläbirääkimised tuleks avada. Seoses euroala laienemisega on Eesti täitnud kõik lähenemiskriteeriumid ja peaks olema valmis võtma euro riigi omavääringuna kasutusele 1. jaanuaril 2011.
Täiendav teave:
Euroopa Ülemkogu järeldused
Pressikonverentsi veebiülekanne