Eurorühm kiitis heaks Kreekale ja Iirimaale antavate laenude järgmise väljamakse

Euroala rahandusministrid kiitsid 29. novembril heaks täiendava abi andmise Kreekale, tehes vahendid kättesaadavaks detsembri keskpaigaks. Samuti kiitsid ministrid heaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) suutlikkuse suurendamise tingimused, võttes kasutusele riigivõlakirjade osalise riskiosaluse ja kaasinvesteerimisfondid.

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, Iirimaa
rahandusminister Michael Noonan ja Saksamaa
rahandusminister Wolfgang Schäuble 29. novembril
peetud eurorühma kohtumisel
© Euroopa Liit, 2011

Kreekale antav toetus

Eurorühm otsustas teha kättesaadavaks Kreekale antavate laenude kuuenda väljamakse 5,2 miljardi euro ulatuses vastavalt 2010. aasta mais kokkulepitud programmile. Eurorühma esimehe Jean-Claude Junckeri sõnul on viidud praeguseks lõpule laenu andmiseks nõutud eelnevad meetmed, sealhulgas on saadud Kreeka peaministri Lucas Papademose ja peamiste erakondade juhtide toetuskiri, milles nad kohustuvad järgima 26. oktoobril euroala riigipeade ja valitsusjuhtide poolt kokku lepitud parameetreid.

Jean-Claude Juncker lisas, et rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks detsembri keskpaigaks, pärast seda, kui Rahvusvahelise Valuutafondi juht on andnud detsembri alguses nõusoleku valuutafondi osa väljamaksmisele, mis teeb selle väljamakse kogusuuruseks 8 miljardit eurot.

EFSFi finantsvõimendus

Ministrid leppisid kokku tingimused, mille kohaselt võimendada kahel viisil Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi vahendeid, milleks anti 26. oktoobril peetud euroala tippkohtumisel volitused. Need kaks võimalust on järgmised.

1.         Osalise riskikaitse tunnistused, millega tagatakse kaitse abisaavate liikmesriikide poolt emiteeritud uute võlakirjade puhul 20–30 % ulatuses nende põhisummast.

2.         Kaasinvesteerimisfondid – avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kombineerimine, et osta abisaavate liikmesriikide võlakirju esmas- ja/või järelturgudelt.

„Kuna EFSFi finantsvõimenduse raamistik on nüüd paigas, saab EFSF hakata rakendama esimest võimalust detsembris ja teist võimalust jaanuaris,” teatas Jean-Claude Juncker. „EFSF saab neid kasutada täiesti paindlikult ja kõige tõhusamal viisil, vajadusel neid omavahel kombineerides.”

Ta lisas: „Samuti leppisime kokku uurida kiiresti võimalust suurendada IMFi vahendeid kahepoolsete laenude abil, tulenevalt Cannes’is toimunud G20 tippkohtumisel saadud volitustest, et IMF saaks anda EFSFi uue suutlikkusega võrreldes võrdväärse panuse ning teha EFSFiga veelgi tihedamalt koostööd.”

„Finantsvõimendus on aeganõudev protsess,” teatas EFSFi juht Klaus Regling. „Meil tuleb ressursid kasutusele võtta üksnes siis, kui meil on vaja toetada mõnd liikmesriiki ja kui me kasutame oma uusi instrumente.”

Iirimaa tugevad poliitilised jõupingutused

Eurorühm tunnustas Iirimaa riigiasutusi riigi kohandamiskava range rakendamise eest ning tegi võimalikuks rahalise abi järgmise osamakse väljamaksmise. Kokku maksavad EFSF, Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, IMF ja Ühendkuningriik ühiselt jaanuaris välja eeldatavasti 8,5 miljardit eurot. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi osa käsitleva otsuse vastu järgmisel päeval.

Lisateave:
Eurorühma pressikonverentside videod
Eurorühma veebilehed
Euroopa reageerimine võlakriisile
EFSFi pressiteade: EFSFi suutlikkuse maksimeerimine on heaks kiidetud