Aktuaalsed teemad

EL juhib reforme Bosnias ja Hertsegoviinas

Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud ELi eriesindaja põhieesmärgiks on aidata kõnealusel maal saada stabiilseks, elujõuliseks, rahulikuks ja mitmerahvuseliseks riigiks, ütleb sellesse Balkanil asuvasse riiki nimetatud eriesindaja Valentin Inszko eksklusiivintervjuus nõukogu veebisaidil.

Kuidas aitab EL kaasa Bosnia ja Hertsegoviina püüdlustele arendada välja edukas ja jätkusuutlik demokraatia?

Meie põhieesmärgiks on aidata Bosnia ja Hertsegoviinal saada stabiilseks, elujõuliseks, rahulikuks ja mitmerahvuseliseks riigiks, mis teeb rahumeelset koostööd oma naabritega ning on pöördumatul teel ELi liikmeks saamise suunal. Võrreldes olukorraga 1995. aastal, kui Daytoni/Pariisi rahukokkuleppega lõpetati sõda, oleme jõudnud palju lähemale selle eesmärgi saavutamisele.

Euroopa Liidul on tõepoolest olnud keskne roll demokraatia ja õigusriigi põhimõtte arendamisel Bosnias ja Hertsegoviinas. EL on investeerinud üle 2,6 miljardi euro sõjajärgsesse ülesehitusse ja institutsioonide loomisse. Lisaks sellele on EL viimase neljateistkümne aasta jooksul kasutanud kõiki kättesaadavaid ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahendeid, et aidata nimetatud riiki stabiliseerida ning valmistada ette tihedamaks integratsiooniks Euroopa Liiduga.

Meiepoolne osalemine pole kaugeltki lõppenud, kuid selle laad muutub, kuna Bosnia ja Hertsegoviina liigub Daytoni pärandi suunalt Brüsseli juhitud ELi integratsiooniprotsessi poole. Minu roll ELi eriesindajana on anda tihedas koostöös Euroopa Komisjoni delegatsiooniga poliitilist nõu kohalikele asjaosalistele ning hõlbustada ELi juhitud reformide elluviimist. ELi politseimissioon osaleb riigi politseijõudude tugevdamisel järelevalve, juhendamise ja kontrollimise teel. 2004. aastal NATO juhitud stabiliseerimisjõud asendanud EUFORi ülesandeks on säilitada ohutu ja turvaline keskkond.

Milliste reformidega võiks edendada Bosnia ja Hertsegoviina heaolu?

Alates oma ametipostile asumisest 2009. aasta aprillis olen propageerinud tugevamat keskendumist majandusreformidele ja investeeringutele, mille tulemuseks oleks laialdasem heaolu ja tihedam ELi-suunaline integratsioon. Kahjuks eelistavad Bosnia ja Hertsegoviina poliitikud vaielda teemadel, mille suhtes nad ei ole ühel meelel, selle asemel, et ühiselt suunata oma energia kodanike tegelike probleemidega tegelemisele. Näen mitmeid valdkondi, kus eksisteerib tungiv vajadus investeeringute järele ning millel on potentsiaali muuta majanduslikku olukorda: hüdroenergia, infrastruktuur, infosüsteemid, põllumajandus, metsandus ja turism.

Lubage mul samuti meelde tuletada, et sõltumata rahvuslikust taustast on 70 kuni 80 protsenti Bosnia ja Hertsegoviina kodanikest avaldanud soovi ELiga ühineda. See on suur arv. Nende põhjusi pole raske mõista. Nad tahavad majanduslikku heaolu, vabadust reisida viisadeta ning julgeolekut, mille ELi kuulumine tagaks. Väljakutseks on ületada selge lõhe kodanike soovide ja nende valitud esindajate plaanide vahel.

Milliseid tulemusi on andnud ELi abi Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustele võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu?

Tõhusam võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on ELile Bosnias ja Hertsegoviinas tähtsaks prioriteediks. Selles vallas on saavutatud märkimisväärset edu, nimelt on rajatud elukutseline piirivalveteenistus ning paremad infosüsteemid ja andmebaasid. Tänu EUPMi jõupingutustele on paranenud koostöö riigi 16 politseiorgani vahel ning ka politsei ja prokuröride vahel. ELi pealekäimisel on paranenud ka piirkondlik koostöö võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu. Need on kõigest mõned näited meiepoolsest abist ning senised tulemused on olnud julgustavad: viimastel kuudel on vahistatud mitu kõrge profiiliga maffiapealikku ning jätkuvad jõupingutused organiseeritud kuritegevuse võrgustike kaotamiseks.