Hariduse ja koolituse roll jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel

© Konstantinos Kokkinis, Fotolia

Haridusministrid võtsid 14. veebruari istungil vastu järeldused, milles toodi esile, kuidas haridus ja koolitus saavad kaasa aidata Euroopa majanduse konkurentsivõimeliseks ja innovatiivseks muutmisele.

Järeldustes keskendutakse kahele peamisele eesmärgile:

- vähendada varakult kooli pooleli jätjate osakaalu vähem kui 10 protsendile; ning
- suurendada kõrgharidusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu vähemalt 40 protsendile.

Kaaluda tuleks erinevaid meetmeid, mille abil vähendada koolist väljalangemise määra, sealhulgas anda nn teine võimalus poolelijäänud haridustee jätkamiseks, võtta kasutusele uuenduslikud õppemeetodid ja individuaalne toetus, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu näiteks sisserändajad ja romad.

Ülikoolilõpetajate arvu suurendamine eeldab haridussüsteemide parandamist, õppekavade ajakohastamist ja juhtimise parandamist. Kõrgharidusasutusi tuleks samuti innustada looma partnerlusi äri- ja akadeemiliste ringkondadega ning võtma vastu mittetraditsioonilisi õppureid.

ELil on hariduse valdkonnas jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Veerandil Euroopa Liidu õpilastest on lugemisoskus halb ning igast seitsmest noorest üks lahkub koolisüsteemist liiga vara. ELis on kõrgharidus vähem kui ühel kolmandikul 25–34-aastastest inimestest, samas kui Ameerika Ühendriikides on see näitaja 40 % ja Jaapanis 50 %.

Lisaks on umbes 80 miljonil inimesel üksnes vähesed oskused või põhioskused. Samas tekib 2020. aastaks olukord, kus ELis lisandub praegusega võrreldes 16 miljonit töökohta, mille täitmine eeldab kõrget kvalifikatsiooni, ning kaob 12 miljonit madala kvalifikatsiooninõudega töökohta. Kuna inimesed töötavad tänapäeval kauem, tingib see vajaduse arendada ja omandada uusi oskusi kogu elu jooksul.

Lisateave:
Järeldused
Avalik arutelu
Pressikonverentsi veebiülekanne