Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu seab suunised jätkusuutlikuks majanduseks

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu arutas 12. veebruaril 2013 meetmeid, mille abil toetada eelarvedistsipliini ja konkurentsivõimet, näiteks ELi 2014. aasta eelarvesuunised, iga-aastane majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanne ja riigirahanduse jätkusuutlikkuse aruanne. Prioriteet on tagada eelarvete konsolideerimine, edendades samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomist.

© Gina Sanders, Fotolia.com

2014. aasta eelarvesuunised

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles sätestatakse nõukogu prioriteedid ELi 2014. aasta üldeelarve kohta. Järeldustes rõhutatakse vajadust säilitada eelarvedistsipliin olukorras, kus paljud liikmesriigid soovivad vähendada oma eelarvepuudujääki ja võlataset. Järeldustes kutsutakse samuti üles saavutama tasakaalu eelarve konsolideerimise ja investeerimise jätkamise vajaduse vahel, pannes erilist rõhku meetmetele, mis annavad suurima panuse majanduskasvu ja tööhõivesse.
 

Euroopa poolaasta

Nõukogu võttis vastu järeldused komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohta, milles kirjeldatakse meetmeid, mille abil tagada tõhusam ja paremini kooskõlastatud poliitika jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks Euroopas.

Nõukogu nõustus oma järeldustes komisjoni soovitatud üldiste prioriteetsete valdkondadega. Nõukogu rõhutas, et ELi majandus seisab jätkuvalt silmitsi tõsiste majanduskasvu ja võla teemaliste väljakutsetega. Samuti rõhutas nõukogu, et peamised prioriteedid on usalduse suurendamine ja majanduskasvu elavdamine, võla jätkusuutlikkuse tagamine ja konkurentsivõime parandamine ning samas tingimuste loomine jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks pikemas perspektiivis.

Ministrid võtsid vastu ka järeldused komisjoni iga-aastase häiremehhanismi aruande kohta, mis on lähtepunktiks iga-aastasele makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusele. Aruandes tuuakse välja, millistes liikmesriikides võib olla tasakaalustamatus ja milliste puhul on vaja põhjalikku analüüsi.

Nõukogu märkis oma järeldustes, et paljude ELi liikmesriikide majandus seisab jätkuvalt silmitsi suurte väljakutsetega, et kõrvaldada enne kriisi tekkinud väline ja seesmine tasakaalustamatus, mis hõlmab kõrget avaliku ja erasektori võlataset, konkurentsivõime erinevusi ning rahanduslikku tasakaalustamatust. Nõukogu tervitas asjaolu, et kõige suurema tasakaalustamatusega liikmesriigid on rakendanud märkimisväärseid struktuurireforme, mis tõstab nende riikide konkurentsivõimet ning aitab kaasa ELi ja euroala riikide positsioonide vahelise tasakaalu taastamisele. 
 

Riigirahanduse jätkusuutlikkus

Nõukogu võttis vastu järeldused komisjoni uusima riigirahanduse jätkusuutlikkuse aruande kohta. Järeldustes rõhutatakse vajadust naasta jätkusuutlikele positsioonidele, et parandada eelarvepositsioone veelgi rohkem. Järeldustes korratakse, et jätkusuutliku võlataseme tagamiseks on vaja rangelt järgida ELi eelarve-eeskirju. Võlasuhet tuleb vähendada peamiselt eelarve konsolideerimise ning pensioni- ja hooldussüsteemide reformi abil, kuid potentsiaalse majanduskasvu toetamiseks on struktuurireformid möödapääsmatud.

Lisateave:

• Taustteave (en, pdf)
• Pressiteade
• Riigirahanduse jätkusuutlikkuse aruanne (en, pdf)
• Pressikonverentsi veebiülekanne (video mitmes keeles)