Kuidas muuta Euroopa filmipärand üldsusele paremini kättesaadavaks? Üks võimalus on analoogmaterjali digiteerimine. Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevad asutused ja filmiarhiivid on seda tööd juba alustanud, kuid see nõuab nende töötavade uuendamist ning võib tekitada õiguslikke probleeme. 18. novembril võttis hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu vastu järeldused selle kohta, mida saaks Euroopa filmide digiteerimise kiirendamiseks ette võtta.
Nõukogu on üksmeelel selle suhtes, et filmipärandi digiteerimine võib parandada eurooplaste elukvaliteeti: digikoopiad oleksid kättesaadavad kõigile, mitte ainult filmitegijatele või koolidele.
Eelkõige seetõttu, et võrreldes analoogkoopiatega on digikoopiate puhul mitmekeelsete subtiitrite ja dubleerimise pakkumine lihtsam ja odavam.
Lisaks võib tänu digiteerimisele filme edastada ka internetis. Liikmesriikidel soovitatakse oma digiteeritud filmipärand internetti üles panna. Selleks võiks kasutada näiteks Euroopa virtuaalset raamatukogu Europeana, mis sisaldab digiraamatuid, -filme, -maale ja muid teoseid.
Komisjonil palutakse uurida, kuidas kõige paremini tagada filmiarhiive soodustav õigusraamistik. Filmipärandiga seotud asutuste, tarbijate, autorite ja loojate õiguskindluse tagamiseks tuleb täpsustada intellektuaalomandiga seotud õigusi.
Peale selle mõistab nõukogu seda, et nüüdisaegne tipptasemel digitehnoloogia võib 20 aasta pärast osutuda kasutuks, täpselt nagu videolindid ja kassetid tänapäeval. Seetõttu palub nõukogu komisjonil jätkata digiteeritud ja digitaalsena loodud materjali pikaajalist säilitamist käsitlevate teadusuuringute toetamist.
Täiendav teave:
Pressiteade
Pressikonverentsi veebiülekanne
www.europeana.eu