Kui poolakatelt küsida, kes oleks nende arvates kõige paremini valmis praegusele kriisile lahendust leidma, nimetaksid nad Euroopa institutsioone. Poola saavutused on elav näide Euroopa-ideaali edust, ütleb Poola peaminister Donald Tusk käesolevale veebilehele antud intervjuus, ning rõhutab, et tema riik sooviks nüüd jagada oma kogemusi ja ideesid ülejäänud Euroopaga. Poola on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2011. aasta teisel poolel.
Lugupeetud peaminister, Poola esimeseks ELi nõukogu eesistumisperioodiks esitatud programmis rõhutatakse, et peamine ülesanne on juhtida Euroopa Liitu majanduskasvu suunas. Kuidas seda saavutada, võttes arvesse liidu ees seisvaid üha suuremaid väljakutseid ja raskusi?
Praegune kriis on seni kõige tõsisem väljakutse Euroopa majanduskasvule tulevikus. EL on juba tõestanud, et ta teab, kuidas majanduslangusega toime tulla. Kogemused seoses suure valitsemissektori võlaga ja Euroopa majanduse madala konkurentsivõimega on andnud meile nii mõnegi õppetunni. Oleme teinud esimesed sammud mineviku vigade parandamiseks: võtsime vastu laiendatud euroala pakti ning oleme samuti otsustanud luua sellised vahendid nagu Euroopa stabiilsusmehhanism. Kuid need olulised reformid on alles esimene samm. Kuigi asendamatud, nendest üksi ei piisa. Peame minema kaugemale ja käivitama ühise arutelu selle üle, mis on Euroopa majanduskasvu aluseks tulevastel aastakümnetel.
Meil on selles küsimuses konkreetsed ideed. Usume, et Euroopa siseturu täiendav integreerimine on üks võimalus, kuidas tulevastel aastakümnetel edendada jätkusuutlikku majanduskasvu. Kuigi Poola ei ole veel euroala liige, on ta juba näidanud head eeskuju, olles üks esimene Euroopa riik, kes sätestas oma põhiseaduses, et valitsemissektori võlg ei tohi ületada 60 % SKPst. Olime ka üheks esimeseks riigiks, kes võttis vastu seaduse, millega keelati eelarvepuudujäägi ülemäärane suurenemine. Täna oleme uhked ka selle üle, et meil on üks kõige dünaamilisem majandus Euroopas – 2011. aasta esimeses kvartalis suurenes meie SKP 4,4 % ning see oli üks parimaid tulemusi kogu ELis.
Millised on teie argumendid, et toetada oma ideed edendada majanduskasvu siseturu täiendava arendamise kaudu ja kasutada ELi eelarvet konkurentsivõimelisema Euroopa loomiseks?
Kuigi siseturg on toiminud 20 aastat, on sellel endiselt tohutu kasutamata potentsiaal. Meie arvates kiirendaks veel olemasolevate tõkete (nt e-kaubanduse valdkonnas) kõrvaldamine ELi SKP kasvu aastas kahe protsendipunkti võrra. Ainult siis, kui siseturust saab tõeliselt ühtne turg, saavad Euroopa ettevõtted täielikku kasu võimalustest, mida pakub juurdepääs poolele miljardile tarbijale.
Peame hajutama igasuguse hirmu sügavama majandusintegratsiooni ees, kuna selline integratsioon on meie ainuke võimalus tagada püsiv väljumine kriisist ja tõrjuda kriisi naasmise ohtu. Olgem otsekohesed: Saksamaa ja Madalmaade majanduse ekspordialane edu ei oleks saanud olla nii suur ilma laia Euroopa turuta. Poolal kui ainukesel ELi riigil, keda ei tabanud majanduslangus, ei oleks nii hästi läinud ilma Euroopa Liidu turuta. Siseturg on meie suurim konkurentsieelis ning Euroopa ülemaailmne positsioon sõltub selle tugevusest. Jacques Delors on öelnud, et „ühisturgu on raske armuda”. Kuid meil ei ole praegu teist valikut kui seda turgu arendada ja sellesse kõrvuni armuda.
Oma eesistumise ajal käivitame Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute alusel arutelu uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Sarnaselt igale teisele eesistujariigile on Poola nendes aruteludes erapooletu vahendaja, kes püüab leida kompromisse ja lahendusi, millest on kasu kõigile Euroopa partneritele. See ei tähenda muidugi, et Poolal puuduksid oma seisukohad neis aruteludes. Meie eelarvealase põhimõtte võib kokku võtta ühte lausesse: „Eelarve eesmärk on Euroopasse investeerida”. ELi eelarve peab saama Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise peamiseks vahendiks.
Millised oleksid teie märkused seoses teise prioriteediga: turvaline Euroopa – riigikaitse, energiajulgeoleku ja toiduga kindlustatuse parandamine?
Tänaseks on ilmne, et ELi ja NATO koostööd tuleb tugevdada nii poliitilisel kui ka operatiivtasandil. Kui kõik ELi liikmesriigid nõustuvad, käivitame sellise koostöö alase poliitilise arutelu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga. Praegu loomisel olev Poola-Prantsusmaa-Saksamaa „Weimari lahingugrupp” võib saada tüüpiliseks eeskujuks liidu „lahingugruppidele”, tagades liidule tegeliku vahendi sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks (nt stabiliseerimisalane tegevus).
Energiapoliitika valdkonnas sooviks eesistujariik Poola algatada poliitilise mõttevahetuse meie selle valdkonna strateegia välisaspekti üle. Me usume, et liidu seisukoht peamiste tootja-, tarbija- ja transiidiriikide suhtes võiks olla palju tugevam, kui me kõneleksime ühel häälel. Meil on kavas teha koostööd kõigi liikmesriikide ja ELi institutsioonidega, et teha kindlaks sellise energiaalase välispoliitika väljatöötamiseks vajalikud vahendid.
Meie „turvalise Euroopa” määratluse kolmas element on toiduga varustatuse kindlustatus. Meil on värskelt meeles sündmused viimastel nädalatel, mil kogu Euroopat valdas põhjendatud hirm, kuna kardeti, et köögivili võib olla saastunud E. coli bakteriga. On selge, et liit peab võtma täiendavaid meetmeid toiduohutuse suurendamiseks. Meie ettepanek sisaldab aga rohkemat. Euroopa peab suutma arendada oma tootmisvõimsust selliselt, et pidada sammu maailma elanikkonna prognoositud kasvuga. Poola eesistumise ajal jõuavad otsustavasse etappi arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle (neid ei viida siiski veel lõpule). Me soovime, et reformitud ühises põllumajanduspoliitikas kasutataks tõhusalt ELi rahalisi vahendeid, et see poliitika oleks turule suunatud ning et see võtaks arvesse meie ühist huvi – eelkõige seda, et reformitud ühine põllumajanduspoliitika kaitseks looduskeskkonda.
Eesistujariik Poola kavatseb tõhustada koostööd ELi ja lõunapoolsete riikide vahel, tagades samal ajal, et Euroopa ei jäta tähelepanuta oma idapoolseid naaberriike. Millised on Teie ootused seoses septembri lõpus Varssavis idapoolsete partneritega toimuva tippkohtunisega?
Meie soov oleks, et idapoolsete partnerriikide tippkohtumisel võetaks vastu olulised poliitilised otsused meie idanaabritega tehtava koostöö põhimõtete kohta. Tippkohtumine, millest võtavad osa paljud riigipead ja valitsusjuhid, peab andma kõnealusele projektile uue hoo. Juba saab idapartnerlusega seoses rääkida edust – seda tõestavad meie suhted Ukraina ja Moldovaga. Ukraina peaks varsti lõpule viima läbirääkimised assotsieerimis- ja tõhustatud majanduskoostöö lepingu üle.
Kuid me ei tohi siin peatuda. Idapartnerlus peab olema vahend ka Valgevenele suunatava liidu poliitika jaoks. Valgevene ametivõimud lükkasid tagasi Euroopa pakkumise ja jätkavad oma demokraatliku opositsiooni mahasurumise poliitikat. Euroopa ei saa leppida põhiliste inimõiguste rikkumisega, kuid samal ajal peab Euroopa tegema kõik võimaliku, et Valgevene tavakodanikud ei kannataks Lukašenka režiimi vastaste sanktsioonide karmistamise tõttu. Seetõttu peame me idapartnerluse uuesti määratlema, et see keskenduks rohkem põhimõttele, mille kohaselt saavad rohkem toetust need riigid, kes teevad rohkem edusamme, ja vähem toetust need, kelle edusammud jätavad soovida. Meie naabrid peavad nägema, et kui nad valivad demokraatliku ja turureformi tee, saavad nad selle eest tasutud. Vastupidise suuna valimine toob kaasa tõsised tagajärjed.
Poolakad on üks ELi-sõbralikumaid rahvaid. Mitmed eksperdid loodavad, et Poola lisab eesistujariigina Euroopa Liidu tegevusse teatavat optimismi. Kas neil võib olla õigus?
Poolakad on eurofiilid ja usuvad Euroopa-projekti edusse. Neil tuleb vaid avada oma silmad, et näha, et see toimib. Arvamusküsitlused on juba aastaid kinnitanud, et poolakad kuuluvad Euroopa institutsioonide ja Euroopa tihedama integreerimise kõige kindlamate toetajate hulka. Kui poolakatelt küsida, kes oleks nende arvates kõige võimelisem praegusele kriisile lahendust leidma, osutaksid nad kõhklemata Euroopa institutsioonidele. Meie riigi (mille elanikkond on 38 miljonit) saavutused on elav näide Euroopa-ideaali edust. Meie soov oleks jagada oma kogemusi ja ideid ülejäänud Euroopaga.
Millist koostööd teeb eesistujariik Poola järgmiste eesistujariikide Taani ja Küprosega?
Koostöö on väga hea. Poola, Taani ja Küpros on koostanud eesistujariikide 18 kuu tööprogrammi kõnealuse kolme järjestikuse eesistumise ajaks. Tegemist on põhjaliku dokumendiga. See ei peegelda üksnes liidu ees seisvaid väljakutseid ja meie algseid ideid, mida me sooviksime pakkuda kõigile ELi partneritele. Me loodame, et meie ühiselt koostatud programm saab kindlaks aluseks Euroopa Liidu Nõukogu tegevuse kavandamisel.
Eesistujariik Poola veebisait (pl, en, fr, de)