19.03.2012
19. märtsil 2012 toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil vaadeldi tagasiheite (st soovimatute kalade merre tagasi viskamine) keelustamist käsitlevat ettepanekut. Eesmärk oli välja uurida parim viis selle kahjuliku tegevuse lõpetamiseks kogu ELis. Keeld on osa Euroopa ühise kalanduspoliitika laiemast reformist, mille kohta komisjoni tegi 2011. aastal ettepaneku.
Mette Gjerskov, Danish minister for Food, Agriculture and Fisheries, said the member states’ meeting had “moved things forward”. The ministers discussed not “if we should have a ban, but how to do it – which fisheries are to be involved, and how we do it technically,” said Ms Gjerskov.
Taani toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusminister Mette Gjerskov ütles, et liikmesriikide kohtumine „pani asjad liikuma”. Ministrid ei arutanud mitte seda, kas keelustamist on vaja, vaid seda, kuidas seda teha – millised püügipiirkonnad peavad olema hõlmatud ja kuidas seda tehniliselt teha, ütles Gjerskov.
Kõik liikmesriigid nõustusid, et kala tagasiheitmise raiskav tava tuleks keelustada. Liikmesriikide valdav enamus eelistaks, et keeld võetaks kasutusele arvestades püügipiirkondade eripärasid ja mitte liigipõhiselt. See on mõne delegatsiooni väitel eriti oluline mitme liigiga püügipiirkondade puhul.
Mitu liikmesriiki eelistaksid, et tagasiheitekeelu rakendamine oleks järkjärguline, kuid kõik olid nõus, et vaja oleks selget tähtaega.
Lisaks leidis mitu ministrit, et väga väiksed laevastikud, kes lossivad väga vähe kalu, võiksid olla keelust vabastatud. Enamik delegatsioone oli samuti nõus, et kohustust lossida kogu püük (mis läheks arvesse liikmesriigi kvoodi suhtes) tagasiheite vastase meetmena ei tuleks rakendada hea ellujäämispotentsiaaliga liikide puhul.
Delegatsioonid nõustusid, et kalade ellujäämispotentsiaalil põhinevate erandite määratlemiseks on vaja rohkem ja paremaid teaduslikke andmeid. Sama leiti ka kalavarude kaitseks kehtestatavate alammõõtude kohta (st väga noori kalu ei tohiks püüda ega lossida). Peaaegu kõik liikmesriigid ütlesid, et koostööd kalurite ja teadlaste vahel tuleks toetada.
Peaaegu kõik delegatsioonid nimetasid tagasiheite vastu võitlemise ja soovimatu püügi vähendamise ühe parima viisina püügivahendite selektiivsuse parandamist. See nõuab konkreetseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning mitmed liikmesriigid sooviksid kasutada selleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi.
„Olen kindel, et me vajame seoses tagasiheite keelustamisega veel mitut tehnilist kohtumist, kuid tänane arutelu oli tulemuste saavutamise esimese sammuna tõeliselt viljakas, sest Euroopa inimesed nõuavad meilt selle probleemiga seoses tulemusi,” ütles minister Gjerskov.
Praegu heidavad kalurid ELi vetesse tagasi 10–60 protsenti oma püügist. Sel viisil vette tagasi lastud kalad on tavaliselt surnud või neil on vähe võimalust elada üle kogetud šokk. Näiteks visatakse Põhjameres seilavatelt ELi laevadelt ära kuni pool saagist, et püsida kvoodi piires või sellepärast, et püütaval kalal ei ole kaubanduslikku väärtust.
Täiendav teave:
Pressiteade
Nõukogu avaliku arutelu veebiülekanne (video)
Pressikonverentsi veebiülekanne
ELi ühise kalanduspoliitika reform (Europa veebisait)