ELi kõrge esindaja Catherine Ashton avas 22. mail ametlikult mässuliste pealinnas Banghāzīs Euroopa Liidu büroo. See büroo hõlbustab ressursside suunamist ning parandab kontakte demokraatia eest võitlejatega. Kõrge esindaja kohtus külaskäigu ajal opositsiooni juhtide, kodanikuühiskonna esindajate ja ELi rahvusvaheliste partneritega. Ta andis ministritele välisasjade nõukogu 23. mai istungil ülevaate oma reisist ning nõukogu võttis vastu rangemad Liibüa režiimi vastased piiravad meetmed, täiendades selliste isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse reisipiiranguid ja varade külmutamist.
Välisministrid kutsusid oma 12. aprilli istungil üles kehtestama koheselt relvarahu ja täielikult austama inimõigusi. Režiimi heaks töötavad inimesed seisavad valiku ees: kas jääda seotuks julmade repressioonidega, mida kolonel Gaddafi režiim toime paneb, või toetada korrakohast üleminekut demokraatiale.
Humanitaarolukord riigis ja selle piiridel annab põhjust sügavaks mureks. Kui konflikt jätkub, on olemas tõsine oht, et olukord halveneb veelgi elanike ümberasustamise ja rände tõttu. Humanitaarabi andmist piirkonnas toetava sõjalise operatsiooni EUFOR Libya ettevalmistamine käib täie hooga ning operatsioon käivitatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni taotlusel.
Seistes silmitsi olukorraga, kus ELi lõunarannikule saabub üha suurem arv pagulasi, on EL valmis näitama üles konkreetset solidaarsust liikmesriikidega, kes on sellest kõige otsesemalt mõjutatud.
Nõukogu võttis vastu täiendavad režiimi vastased sanktsioonid ning jätab Gaddafi režiimi endiselt ilma kõigist nafta ja gaasi ekspordist saadavatest tuludest.
Ministrid kohtusid Mahmud Jibriliga opositsiooni rahvuslikust üleminekunõukogust mitteametlikuks arvamustevahetuseks.
Operatsioon EUFOR Libya
EL on valmis seadma tegevusvalmis sõjalise operatsiooni, et osutada vastuseks Liibüa kriisiolukorrale humanitaarabi. 1. aprillil 2011 vastu võetud ametliku otsusega lõi nõukogu õigusraamistiku operatsioonile EUFOR Libya, mis käivitatakse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) taotlusel, et „aidata kaasa ümberasustatud isikute ohutule liikumisele ja evakueerimisele ning toetada humanitaarabiasutuste tegevust piirkonnas”.
ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioon EUFOR Libya toetaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1970 ja 1973 volituste rakendamist. Operatsiooni komandör on Itaalia kontradmiral Claudio Gaudiosi ning operatsiooni peakorter asub Roomas Itaalias. Operatsiooni eelarve on 7,9 miljonit eurot ning operatsioon tegutseks esialgu neli kuud.
Liibüat käsitlev konverents Londonis – rahvusvaheline kontaktrühm
EL on pühendunud tegema rahvusvahelise üldsusega koostööd Liibüas demokraatiale ülemineku saavutamiseks. EL on Liibüat käsitleval Londoni konverentsil 29. märtsil loodud rahvusvahelise kontaktrühma liige koos selliste oluliste partneritega nagu ÜRO, Aafrika Liit, Araabia Liiga ja ELi liikmesriigid.
Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi kohtumine
Kevadisel Euroopa tippkohtumisel kinnitati taas ELi seisukohta, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 11. märtsi erakorralisel kohtumisel, kus käsitleti Liibüat ja lõunapoolseid naaberriike. Kolonel Gaddafi peab viivitamatult võimust loobuma ning Liibüa peab alustama poliitilist üleminekut, mida juhivad liibüalased ise. EL on valmis uut Liibüat majanduslikult toetama ja abistama teda uute institutsioonide ülesehitamisel koostöös Araabia Liiga, Aafrika Liidu ja ÜROga.
Euroopa Ülemkogu märkis oma 24.–25. märtsi kohtumisel ELi valmisolekut kehtestada Liibüale täiendavad sanktsioonid lisaks neile, mis võeti juba vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1970 ja 1973 meetmete rakendamiseks. Euroopa Ülemkogu teatas, et täiendavad ELi sanktsioonid tagavad, et nafta- ja gaasitulud ei jõuaks Gaddafi režiimi käsutusse. Liikmesriigid esitavad ka ÜRO Julgeolekunõukogule sarnaseid ettepanekuid.
23. märtsil pidasid Ungari välisminister János Martonyi ja volinik Cecilia Malmström Kairos kõnelusi Egiptuse valitsuse ja Liibüa rahvusnõukogu esindajatega.
János Martonyi külastas 22. märtsil Salloumis Egiptuse ja Liibüa vahelist piiri ning sai sealse olukorra kohta kohalikelt omavalitsustelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt vahetut teavet.
Välisasjade nõukogu võttis 21. märtsil vastu järeldused Liibüa kohta ning otsuse kehtestada täiendavad sanktsioonid, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1975 ning võetakse täiendavaid meetmeid. Sellega laiendatakse varem kehtestatud reisikeeldu ja varade külmutamist veel 11 isikule ja üheksale üksusele. Kõnealuseid isikuid peetakse kaasosalisteks või kaassüüdlasteks inimõiguste tõsistes rikkumistes, millega on üle astutud rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rikkumistes, mis on seotud õhurünnakute või teiste tsiviilelanike või -rajatiste vastaste rünnakutega. Varade külmutamist laiendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1073 loetletud uutele üksustele ning samuti ELi poolt sõltumatult kindlaks määratud viiele üksusele.
Uue otsusega keelatakse Liibüa õhuruumis kõik lennud ning tugevdatakse relvaembargo jõustamist. Sellega kehtestatakse ka lennukeeld Liibüa õhusõidukitele ELi liikmesriikide õhuruumis, samuti kõigile sellistele õhusõidukitele, mille puhul on alust kahtlustada, et nendes veetakse keelatud esemeid, kaasa arvatud relvastatud palgasõjaväelasi.
19. märtsil Prantsusmaa pealinnas Liibüa rahva toetuseks korraldatud Pariisi tippkohtumisel teatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ELi valmisolekust rakendada oma volituste ja pädevuste piires ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973.
17. märtsil tegid eesistuja Herman Van Rompuy ja kõrge esindaja Catherine Ashton ühisavalduse, milles nad väljendasid heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 vastuvõtmise üle.
14. märtsil külastas kõrge esindaja Egiptust, et teavitada Araabia Liiga peasekretäri Amr Moussat välisasjade nõukogu 10. märtsi istungi ja Euroopa Ülemkogu 11. märtsi kohtumise tulemustest.
11. märtsil teatasid Brüsselis kokku tulnud ELi juhid, et Muammar Gaddafi peab tagasi astuma. Nad teatasid, et Gaddafi režiim on täielikult kaotanud legitiimsuse ning et EL peab oma poliitiliseks vestluspartneriks Banghāzīsasuvat ajutist rahvuslikku üleminekunõukogu.
Kõrge esindaja ja komisjon esitasid samal põhjusel ettepaneku sõlmida demokraatia ja ühise heaolu nimel Vahemere lõunapiirkonna riikidega partnerlus. Selline partnerlus peaks põhinema sügavamal majandusintegratsioonil, ulatuslikumal turulepääsul ja poliitilisel koostööl.
10. märtsil kehtestas EL täiendavad sanktsioonid Liibüale, sealhulgas kõige olulisematele Liibüa finantsasutustele suunatud meetmed. Juba 28. veebruaril kehtestati Liibüale relvaembargo kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1970 koos keeluga müüa Liibüale sellist varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks. 28. veebruaril kehtestas EL viisakeelu Muammar Gaddafile ja teistele isikutele, kes vastutavad tsiviilelanike vägivaldse mahasurumise eest, ning külmutas nende varad. ELi võetud sanktsioonidega rakendatakse nii ÜRO nõutud meetmeid kui ka laiendatakse neid. Nõukogu otsus nimetatud sanktsioonide kohta võeti vastu enneolematu kiirusega.
22. veebruaril peatati läbirääkimised ELi-Liibüa raamlepingu ja kehtivate koostöölepingute üle.
Piirikontroll
Itaalia ja ELi piirikontrolli agentuur Frontex korraldavad Vahemere keskosas ühisoperatsiooni Hermes 2011. See käivitati 20. veebruaril pärast Itaalia valitsuse esitatud ametlikku taotlust ning selle eesmärk on aidata Itaalial toime tulla Põhja-Aafrikast lähtuvate nii tegelike kui ka võimalike rändevoogudega. Operatsiooni läbiviimiseks on kas personali või tehnilise varustuse näol eraldanud ressursse kokku 14 liikmesriiki (sealhulgas Itaalia); kaheksa nendest 14 liikmesriigist osalevad praegu aktiivselt
Põhja-Aafrika ülestõusude algusest saadik on Sitsiiliast lõunas asuvale Lampedusa saarele saabunud üle 20 000 pagulase. Enamik neist on Tuneesia rändajad, ent viimasel ajal on ka liibüalased taotlenud Lampedusal varjupaika. Enamik sisserändajaid paigutatakse Itaalia vastuvõtukeskustesse.
Kaart (@ Frontex)
Humanitaarabi
Tuneesia-Liibüa ja Egiptuse-Liibüa piiril viibivad ECHO (ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat) rühmad, et hinnata humanitaarvajadusi ja üldist olukorda. Kõige enam kannatada saanud inimestele Liibüas ja naaberriikides (Tuneesias ja Egiptuses) on tehtud kättesaadavaks 70 miljonit eurot. Komisjon on valmis summat suurendama, kui selleks tekib kohapeal vajadus. 23. maiks olid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid eraldanud kokku ligikaudu 125 miljonit eurot.
Tuneesia-Liibüa piirile on saadetud kuueliikmeline kodanikukaitse koordineerimis- ja hindamisrühm, kes on kontaktis ECHO ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga.
ELi delegatsioon Tunises teeb aktiivselt koostööd Tunises asuvate rahvusvaheliste organisatsioonidega (maailma toiduabi programm, Aafrika Arengupank, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet jne).
Täiendav teave:
Kõrge esindaja tehtud avaldus pärast Liibüale pühendatud Londoni konverentsi (en) (fr)
Komisjoni teabeleht humanitaarabi kohta (pdf) (en)
Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni ühisavaldus Liibüat käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohta (en) (fr)
ÜRO Julgeolekunõukogu Liibüat käsitlev avaldus lennukeeluala kohta (pdf) (en)